|
[[Pilt:Leonardo Da Vinci signature from Forster codex.svg|pisi|]]
[[Pilt:Vinci, Leonardo da 1452-1519 Signature from the Paintings and Drawings 08 Signature.jpg|250px|right|Signatur]]
LOL
'''Leonardo di ser Piero da Vinci''' ([[15. aprill]] [[1452]] [[Itaalia]], [[Anchiano]] – [[2. mai]] [[1519]] [[Prantsusmaa]], [[Cloux]]), tuntud kui '''Leonardo da Vinci''' või lihtsalt '''Leonardo''', oli [[Itaalia]] [[polühistor]], kes tegeles valdkondadega nagu [[leiutamine]], [[anatoomia]], [[maalikunst]], [[matemaatika]], [[inseneriteadused]], [[skulptuur]]id, [[arhitektuur]], [[botaanika]], [[muusika]] ja [[kirjandus]], [[astronoomia]], [[geoloogia]], [[ajalugu]] ja [[kartograafia]]. Teda peetakse [[renessanss|renessansiajastu]] mitmekülgseimaks [[geenius]]eks.
Leonardot on tihti kirjeldatud renessansiinimese arhetüübina, mehena, kelle vaigistamatu uudishimu oli võrreldav vaid tema võimetega leiutajana. Teda on peetud parimaks maalikunstnikuks läbi aegade ning mitmekülgseimaks isikuks, kes on kunagi elanud. Kunstiajaloolase [[Helen Gardner]]i sõnade järgi olid tema huvide ulatus ja sügavus pretsedenditud ning "ta mõistus ja iseloom paistavad meile üliinimlikud, mees ise salapärane ja kauge"{{lisa viide}}.
Leonardo oli ja on peamiselt tuntud maalikunstnikuna. Kaks tema tööd, "[[Mona Lisa]]" ja "[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]" on kõige kuulsamad, reprodutseeritumad ning parodeeritumad portree ning religioosne maal läbi aegade, nende kuulsusega on võrreldav vaid [[Michelangelo]] "Aadama loomine". Leonardo joonistus [[Vitruviuse mees|Vitruviuse mehestki]] on kultuuriikoon, olles jäljendatud kõigel alates [[euro]]st, lõpetades raamatute ja [[T-särk]]idega. Tema töödest on säilinud võib-olla 15, nõnda vähe tema pidevate ja tihti hukatuslike uute tehnikatega seotud eksperimentide ning kroonilise edasilükkamiste tõttu{{lisa viide}}. Siiski on Leonardo tööd ja päevikud, mis sisaldavad joonistusi, teaduslikke diagramme ja kunstniku mõtteid maalimise loomuse kohta võrreldavad vaid tema kaasaaegse, Michelangelo töödega.
Leonardo on austatud oma tehnoloogilise innovatiivsuse poolest. Ta kavandas [[helikopter]]i, [[tank]]i, [[kalkulaator]]i ja kontsentreeris [[päikeseenergia]]. Enamik neist kavanditest olid tema eluajal teostamatud, kuid mõned väiksemad leiutised, nagu automatiseeritud vända üleskeeraja ja masin traadi tugevuse kontrollimiseks, leidsid laialdast kasutust. Teadlasena parandas ta suuresti teadmisi [[anatoomia]]st, tsiviiltehnikast, [[optika]]st ja [[hüdrodünaamika]]st.
Leonardo [[IQ]] oli 180{{lisa viide}}.
==Perekond==
Leonardo isa [[notar]] Ser Piero da Vinci oli poja sündides 25-aastane. Leonardo sündis väljaspool abielu [[Vinci]]s [[Firenze]] piirkonnas. Leonardo ema nimi oli Caterina ning arvatavasti oli ta talunaine. Temast on peale eluaastate vähe teada.
==Elulugu==
===Lapsepõlv===
Lapsepõlves elas Leonardo viis aastat [[Anchiano]]s. Aastal [[1457]] kolis Leonardo oma vanaisa juurde Vincisse, kus läks kooli. Õpetajaid hämmastasid väikese poisi küsimused ja argumendid. Koolis õppis Leonardo [[kirjutamine|kirjutama]], [[lugemine|lugema]] ja [[arvutamine|arvutama]] ning [[geomeetria]]t ja [[ladina keel]]t. Leonardo elas Vincis [[1466]]. aastani.
===Firenze===
14-aastaselt sõitis ta [[Firenze]]sse, kus hakkas õppima [[Andrea del Verrocchio]] ''bottega''`s ([[ateljee]]). Verrocchio, keda peeti tollal üheks andekamaks [[Firenze koolkond|Firenze kunstnikuks]], avaldas Leonardole suurt mõju. Ateljees töötas ka teisi kuulsaid kunstnikke, teiste hulgas [[Sandro Botticelli]], [[Pietro Perugino]] ja [[Lorenzo di Credi]]. Noor õpilane alustas oma tööd värvide segamise ja lihtsate piltide joonistamisega, hiljem lisandus [[õlivärvid]]ega maalimine. [[1472]]. aasta juunis kanti Leonardo nimi Firenze kunstnike punasesse raamatusse ning sellega lõppes ka õppimine Andrea del Verrocchio juures, ehkki Leonardo ateljeest ei lahkunud.
1476. aastal lahkus Leonardo Verrocchio ateljeest.<ref name="dNqLM" />
==Leonardo kui kunstnik==
[[Pilt:Leonardo da Vinci Annunciation.jpg|thumb|300px|left|''Maarja kuulutus'']]
Leonardo varajasim dateeritud töö on sulejoonistus [[5. august]]ist [[1473]]. See joonistus on ebatavaline vähemalt kahel põhjusel, esiteks selle poolest, et selline töö üldse dateeritud on (mis paneb paljud uurijad arvama, et tööle on hiljem lisatud varajasem kuupäev), aga ka selle poolest, et maastikku on joonistatud täiesti erinevalt tolle aja stiilist, kujutades nii valgust, vett kui ka rohelust liikuvana.
[[Pilt:Leonardo_da_Vinci_-_Adorazione_dei_Magi_-_Google_Art_Project.jpg|thumb|250px|right|''Kuningate kummardamine'']]
Verrocchio töökojas osa
sSU EMAävinud või pole Leonardo käekiri neil tuntav. Esimeseks säilinud Leonardo maaliks peetakse "Maarja kuulutust" ([[1472]]–[[1475]]). Sageli loetakse esimeseks tööks, mis on suures osas Leonardo maalitud, Verrocchio "Kristuse ristimist", millel talle omistatakse nii maalil kujutatud maastikku kui ka vasakpoolset inglit. Varem on maali dateeritud [[1470. aastad|1470. aastate]] algusse, aga viimasel ajal usutakse, et [[ingel]] on maalitud hiljem (u [[1480]]). Täpset dateerimist raskendab ka asjaolu, et mõlema maali loomine on toimunud pika perioodi vältel.
Selle perioodi olulisimaks teoseks peetakse "Kuningate kummardamist" (umbes [[1481]]–[[1482]]), mille Leonardo pidi maalima San Donato kloostrile [[Scopeto]]s, aga mis jäi lõpetamata. Lisaks maalile endale on säilinud maali ja selle detailide [[skits]]e. Just selle maaliga leidis Leonardo oma stiili, hüljates väliselt värvika ''quattrocento'' ning luues ''sfumato'', mida iseloomustab [[kontuur]]ide ja värvide märkamatu ühtesulamine ning sellega tekitatud loomulik varjude ja valguse kujutamine.
[[Pilt:Leonardo da Vinci (1452-1519) - The Last Supper (1495-1498).jpg|thumb|350px|left|''[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]'']]
[[1482]] kutsus [[hertsog]] [[Lodovico Sforza]] Leonardo [[Milano]]sse, kuhu ta jäi [[1499]]. aastani. Neil aastatel arendas Leonardo oma tegevust nii [[insener]]i, [[skulptor]]i, muusiku kui ka pidude korraldajana. Sellest ajavahemikust on järele jäänud väga vähe tema töid. [[1483]] telliti Leonardolt suurepärane maal "[[Madonna kaljukoopas]]", mis on praegu [[Louvre|Louvre'i muuseum]]is [[Pariis]]is. Sellest teosest eksisteerib ka teine versioon, mis asub [[London]]is [[Rahvusgalerii]]s ning mille peamiseks autoriks peetakse [[Ambrogio da Predis]]i ning mis on võrreldes Pariisi versiooniga oluliselt kohmakamalt maalitud.
"[[Püha õhtusöömaaeg (Leonardo da Vinci)|Püha õhtusöömaaeg]]", üks kuulsaimaid Leonardo maale, valmis aastatel [[1495]]–[[1498]]. See on maalitud [[Milano Santa Maria delle Grazie kirik|Santa Maria delle Grazie kiriku]] söögisaali seinale. Kuna seda on sajandite jooksul korduvalt [[restaureerimine|restaureeritud]], on Leonardo originaalist säilinud vaid [[fresko]] kompositsioon ning mõned imepisikesed värvilaigukesed. Osaliselt on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo kasutatud uuenduslik värv, osaliselt [[marodöör]]id ning [[1945]]. aasta sõjapurustused, aga kindlasti ka varem kasutatud algelised restaureerimistehnikad. Originaalteose seisund halvenes pärast valmimist kiiresti, sest juba [[1642]]. aasta ülestähendused märgivad, et pildist on alles ainult kontuurid, millest on väga raske aru saada.
[[Pilt:Mona Lisa, by Leonardo da Vinci, from C2RMF retouched.jpg|thumb|right|''[[Mona Lisa]]'']]
[[1499]] lahkus Leonardo Milanost ja viibis mõnda aega [[Mantova]]s ja [[Veneetsia]]s, tegeledes peamiselt leiutamisega, ning asus siis tagasi Firenzesse, kuhu jäi [[1506]]. aastani.
[[1503]] sai Leonardo Firenze raelt tellimuse maalida [[Palazzo Vecchio]] saali seinale üks maal Firenze ajaloost. Leonardo valis teemaks [[Anghiari lahing]]u. Pärast kuudepikkust tööd tekkis maalimisse paus ning teos jäigi lõpetamata. Sellest hoolimata hindasid tolleaegsed kunstnikud, muuhulgas ka [[Raffael]] tehtut kõrgelt. [[1560. aastad|1560. aastatel]] maalis [[Giorgio Vasari]], tuntuim Leonardo biograaf, poolelioleva töö üle ning teave sellest tugineb tööst tehtud koopiatel ning säilinud skitsidel.
[[1506]] asus Leonardo taas [[Milano]]sse. Seal jätkas ta tööd oma vist maailma tuntuima maali "[[Mona Lisa]]" maalimisel, mis praegu asub Louvre'is Pariisis<ref name="4EZtd" />. Pildil kujutatud naisterahva isik pole teada, aga Giorgio Vasari järgi on see rikka Firenze siidikaupmehe ja kunstimetseeni Francesco del Giocondo naine Madonna (Itaalias ongi maal tuntud nimega "''La Gioconda"''). Muidu väga lihtsa ja pretensioonitu pildi teeb eriliseks ning teistest selle aja portreedest erinevaks Mona Lisa kuulus naeratus kunstnikule (ja selle kaudu ka pildi vaatajale), mille põhjuse üle on paljud juurelnud ning mida Leonardo kaasaegsed kohe jäljendama asusid.
Teised tuntud tööd sellest perioodist on "Püha Anna ja Madonna lapsega", mis asub samuti Louvre'i muuseumis, ja "[[Leda]] luigega", millest küll tänapäevani on säilinud vaid koopiad (Raffael, [[Cesare da Sesto]] jt).
[[1513]] suundus Leonardo [[Rooma]], kus ta tegeles peamiselt teaduse ja leiutamisega. [[1516]] lahkus ta kuningas [[François I]] kutsel Prantsusmaale ja asus elama Cloux'i lossi [[Amboise]]'i lähedale. Ilmselt just seal lõpetas ta ka oma viimase maali "[[Ristija Johannes]]", mis praegu asub Louvre'is ning mis on saanud kriitikat homoseksuaalse ja blasfeemse alatooni tõttu.
==Päevikud==
[[File:Codex de leicester.jpg|pisi|Leht "Codex Leicesterist"]]
Renessansiaja [[humanism]] ei näinud kaunite kunstide ja teaduse vahel erilist vahet ja ka Leonardo tööd teaduse ning tehnika vallas olid sama muljetavaldavad kui tema kunst. Tema päevikud, kus on kokku umbes 13 000 lehekülge märkmeid ning joonistusi, oli edasilükkavaks jõuks moodsale kunstile ning looduslikule filosoofiale (tänapäevase teaduse eelkäija). Need märkmed olid tehtud ja korrastatud igapäevaselt läbi kogu Leonardo elu ja reiside, ta vaatles pidevalt maailma enda ümber.
Päevikud on enamjaolt kirjutatud [[peegelkursiiv]]is. Põhjuseks võis olla pigem praktika, kui saladuse pidamine, mida on tihti põhjuseks pakutud. Kuna Leonardo oli vasakukäeline, oli tal tõenäoliselt mugavam kirjutada paremalt vasakule. Tema joonistused ja märkmed näitavad huvide tohutut ulatust: alates poenimekirjadest ja inimestest, kes talle võlgu olid, lõpetades kavanditega tiibade ja vee peal käimise kingade jaoks. Seal on maalide kompositsioone, uuringuid detailide, nägude ja emotsioonide, loomade, laste, lahkamiste, taimede, kivide moodustumise, veekeeriste, sõjamasinate, helikopterite ja arhitektuuri kohta.
Need päevikud – alguses lihtsad erineva suuruse ja tüübiga lahtised paberid, mis pärast tema surma jäid ta sõprade kätte – on leidnud oma tee suurtesse kogudesse nagu Windsori lossi Kuninglik Raamatukogu, [[Louvre]], Hispaania Rahvusraamatukogu, [[Victoria ja Alberti Muuseum]], Biblioteca Ambrosiana Milanos, kus on kaheteistosaline "Codex Atlanticus", ja Briti Raamatukogu Londonis, mis on valiku „BL Arundel MS 263“-st pannud ka internetti{{lisa viide}}. "Codex Leicester" on ainus Leonardo suur teadustöö, mis on erakätes. Selle omanik on [[Bill Gates]] ja see on kord aastas väljapanekul erinevates linnades üle maailma.
==Teaduslikud uurimistööd==
Leonardo lähenemine teadusele oli vaatlemine. Ta püüdis asjadest aru saada neid ülitäpselt kirjeldades ega toonud esile eksperimente ega teoreetilist seletamist. Kuna tal jäi puudu korralikust haridusest matemaatikas ja ladina keeles, siis tema kaasaegsed teadlased ei tunnistanud Leonardot kui teadlast, kuigi ta ise õpetas ladina keelt. 1490. aastatel õppis ta matemaatikat [[Luca Pacioli]] käe all.
Päevikute sisust tuleb välja, et tal oli kavas välja anda eri teemadel hulk uurimusi. Tema tööd anatoomia, valguse ja maastiku vaatlemise kohta kogus kokku tema õpilane Francesco Melzi. [[1651]]. aastal avaldati need nime all "Kirjatöö Leonardo da Vinci maalide kohta" Prantsusmaal ja Itaalias ning [[1724]]. aastal [[Saksamaa]]l [[gravüür]]idega maalikunstnik [[Nicholas Poussin]]i joonistuste põhjal.
Frtijof Capra hiljutine põhjalik analüüs Leonardo kui teadlase kohta väidab, et tegu oli [[Galileo Galilei]]st, [[Isaac Newton]]ist ja tema järel tulnutest hoopis erineva teadlasega{{lisa viide}}. Leonardo eksperimendid järgisid kindlat teaduslikku meetodit ja ta teooriad ning hüpoteesid ühendasid endas kunsti, eriti maalimist. Need tema ühendatud teooriad ja terviklik lähenemisviis teevad temast tänapäevase süsteemiteooria eelkäija.
==Anatoomia==
[[File:Leonardo da vinci, Caricatura 02.jpg|pisi|Karikatuur]]
Leonardo ametlikud õpingud inimese keha alal algasid Andrea del Verrocchio käe all, kes nõudis, et kõik õpilased õpiksid anatoomiat. Kunstnikuna sai ta ruttu topograafilise anatoomia meistriks, joonistades üles palju uurimusi [[lihas]]test, [[kõõlus]]test ja teistest nähtavatest kehaosadest.
Eduka kunstnikuna anti talle luba lahata inimlaipu Santa Mari Nuova haiglas Firenzes ja hiljem ka haiglates Milanos ja Roomas.
Aastatel [[1510]] ja [[1511]] tegi ta koostööd doktor Marcantonio della Torrega. Koos kirjutasid nad teoreetilise töö anatoomiast, mille tarvis tegi Leonardo üle 200 joonise. See avaldati [[1680]]. aastal (161 aastat pärast tema surma) nime all "Uurimustöö maalimisest".
Leonardo joonistas palju uurimusi [[skelett|inimskeletist]] ja selle osadest: lihastest ja kõõlustest, [[süda]]mest ja [[veresoonkond|veresoonkonnast]], [[suguorgan]]itest ning teistest [[siseorgan]]itest. Ta tegi ühe esimestest teaduslikest joonistest [[loode|lootest]] [[emakas]]. Kunstnikuna vaatles ta põhjalikult ning jäädvustas vanuse ning emotsioonide mõju psühholoogiale, uurides eriti põhjalikult viha. Ta joonistas ka palju inimesi, kelle oli silmatorkavaid näolisi moonutusi või haigusilminguid.
Ta uuris ja joonistas ka paljude loomade anatoomiat: lahates [[lehm]]i, [[lind]]e, [[ahv]]e, [[karu]]sid ja [[konn]]i ning võrreldes oma joonistustel nende anatoomilist struktuuri inimese omaga. Ta tegi ka hulga uurimusi [[hobune|hobuste]] kohta.
==Inseneriteadus ja leiutised==
[[File:Leonardo da vinci, Cannon foundry.jpg|pisi|left|Kahuri kavand]]
Oma elu ajal oli Leonardo hinnatud insener. Kirjas Ludovico il Morole väitis ta end olevat võimeline looma igasuguseid masinaid nii linna kaitseks kui piiramiseks. Kui ta [[1499]]. aastal [[Veneetsia]]sse põgenes, leidis ta tööd insenerina ja töötas välja liikuvate [[barrikaad]]ide süsteemi kaitsmaks linna rünnakute eest. Tal oli ka plaan, kuidas muuta [[Arno jõgi|Arno]] jõe voolu, et [[Pisa]] üle ujutada. Tema päevikud sisaldavad suurel hulgal leiutisi, nii praktilisi kui mittepraktilisi. Nende hulgas on muusikariistu, veepumpasi, ümberpööratava vända mehhanisme ja aurukahur.
[[1502]]. aastal tegi Leonardo plaani ühe [[sildeava]]ga 240 meetri pikkusest sillast Osmanite [[Sultan Beyazid II]]-le [[İstanbul]]is. Sild pidi olema [[Bosporus]]e suudmes, [[Kuldsarve laht|Kuldsarve lahel]]. Beyazid ei järginud projekti, kuna arvati, et sellise silla ehitamine on võimatu{{lisa viide}}. Leonardo nägemus taastati [[2001]]. aastal, kui [[Norra]]s ehitati tema planeeritud sild väiksemates mõõtmetes{{lisa viide}}. [[17. mai]]l [[2006]] otsustas [[Türgi]] valitsus ehitada Leonardo silla üle Kuldsarve lahe{{lisa viide}}.
Pea kogu elu võlus Leonardot lend. Ta tegi palju uurimustöid lindude lennu kohta, kaasa arvatud "Lindude lennu kogumik" [[1505]]. aasta paiku, nagu ka plaane arvukate lennumasinate, nagu helikopter ja [[deltaplaan]], jaoks. Enamus neist, nagu kruvihelikopter, mis ei tõusnud õhku, olid ebapraktilised. Kuid deltaplaan on edukalt ehitatud ja demonstreeritud.
==Popkultuuris==
2013. aastal esilinastus Fox International Channelsi ning Starz ja Adjacent Productioni koostööna valminud telesari "''Da Vinci deemonid"''.
Leonardo Da Vincit kehastab mängib Tom Riley. Sarja tegevus toimub renessansiaegses Firenzes, kus elab 25-aastane Leonardo, kes on andekas kunstnik, leiutaja, vehkleja, armuke, unistaja ja idealist.<ref name="lKdIx" />
==Kirjandus==
* [[František Jílek]]. "Mees Vincist", tõlkinud [[Leo Metsar]], [[Kirjastus Kunst]] [[1988]]
==Viited==
{{viited
| allikad = <ref name="dNqLM">Jilek, Františerk. Lk. 89.</ref>
<ref name="4EZtd">Kunstnik alustas maalimist umbes 1503. a Firenzes, Itaalias. 1516. a võttis Leonardo maali kaasa Prantsusmaale, kus jätkas maali viimistlemist veel kolm aastat ning viis töö lõpule veidi enne oma surma 1519. aastal.<br />Vt ka [http://www.theartnewspaper.com/articles/Louvre%20confirms%20redating%20of%20the%20Mona%20Lisa/26116 Louvre kinnitab Mona Lisa ümberdateerimist] (inglise keeles) vaadatud 2012-04-02.</ref>
<ref name="lKdIx">Da Vinci Deemonid. – FOX http://www.foxtv.ee/davinci (01.01.2014)</ref>
}}
== Välislingid ==
{{commons|Leonardo da Vinci}}
{{vikitsitaat}}
* [http://www.malarze.walhalla.pl/galeria.php5?art=47 '''Art Gallery''' – Leonardo da Vinci]
* [http://www.postimees.ee/091207/esileht/kultuur/300386.php Leonardo da Vinci võis olla araablane]
* [http://www.postimees.ee/?id=88340 "Avastati Leonardo da Vinci käsikirja alla peitunud autoportree"], Postimees Online 28. veebruar 2009
* [http://www.epl.ee/artikkel/474675 "Leonardo varjatud looming näitusel"], Eesti Päevaleht, 1. august 2009
{{Leonardo da Vinci}}
[[Kategooria:Leonardo da Vinci| ]]
[[Kategooria:Itaalia füüsikud]]
| 