Imeulme: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Addbot (arutelu | kaastöö)
P Bot: Migrating 56 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q132311 (translate me)
Resümee puudub
1. rida:
{{allikad}}
'''Imeulme''' ehk '''võluvik''' (ka '''fantaasiakirjandus''' [[inglise keel|ingliskeelse]]es ''fantasy'' eeskujul) on [[ulme]] alamžanr.
 
Nagu ulme üldse, käsitleb ka imeulme maailma sellisena, nagu see ei ole (olnud). Erinevalt [[teadusulme]]st seletub fantastiline komponent selgelt teadusliku maailmapildi väliste nähtustega: [[maagia]], [[nõidus]]e või muu imepärasega (nagu ka [[imemuinasjutt|imemuinasjutus]]). Erinevalt [[õudusulme]]st ei ole teose eesmärgiks mõjuda õudselt.
19. rida:
Ühelt poolt on imeulme areng võrdlemisi selgelt ajalooliselt jälgitav. Valdav enamik autoreid järgib eelnevate autorite (eriti Tolkieni) kasutatud karaktereid, süžee-elemente ja [[faabula]]t. Siin on mõjukaks [[Joseph Campbell]]i [[monomüüt|monomüüdi]] käsitlus.{{lisa viide}} Kirjastajad ja raamatukaupmehed kasutavad žanri suhtelist ühetaolisust ka oma toodete [[positsioneerimine|positsioneerimisel]]: imeulmeteosed on tavaliselt hõlpsasti tuvastatavad kaanekujunduse ja kaanemärgete kaudu, raamatupoodides paigutatakse imeulmeteosed ulmekirjanduse riiulitesse.
 
Teisalt tekitab just imeulmes kõige rohkem probleeme [[žanriulme]] formaalne piiritlemine [[piiripealne ulme|piiripealsest ulmest]], eriti maagilisest realismist. [[Maagiline realism]] sisaldab tugevat üleloomulikku komponenti, kuid selle eesmärk on tuua lugeja ajaloolis-mütoloogiliste kujundite maailma, mis võib olla tihedas seoses kindla reaalse paiga või piirkonnaga ([[tellurism]]) ja kokkuvõttes tekib ajaloolis-individuaalse ja materiaalselt konkreetse tihe põiming.<ref name="talvet">Talvet, J. Tõrjumatu äär. Tartu: Ilmamaa, 2005. Lk. 251-262251–262.</ref> Imeulme tegevuspaik on meie maailmaga üldjuhul kas seostamata ([[Ursula K. Le Guin]]i "[[Meremaa]]") või seisneb seos vaid kommunikatsioonis ja põhilised sündmused toimuvad ikkagi alternatiivses, müütilis-muinasjutulises maailmas ([[C. S. Lewis]]e "[[Narnia kroonikad]]").
 
Imeulme sarnaneb üleloomulike elementide esinemise poolest [[muinasjutt]]udega, kuid erinevalt [[folkloor]]ist on imeulmel tuvastatav autor. Samuti on erinevalt rahvaloomingust imeulmel reprodutseeritav vorm, ennekõike kirjalik. Selletõttu ei ole muinasjutud, [[muistend]]id ja [[mütoloogia]] imeulme, küll aga [[kunstmuinasjutt|kunstmuinasjutud]].{{lisa viide}} Kui imeulme folkloorseks vasteks võib pidada imemuinasjuttu, siis maagilise realismi puhul [[kinnismuistend]]it.