Põhja-Ameerika soomlaste ümberasumine Karjala ANSV-sse: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Väheki..
5. rida:
 
==Ajendid==
{{vaata|ÜlemaailmneSuur majanduskriisdepressioon}}
[[Fail:Depression, Breadlines-long line of people waiting to be fed, New York City - NARA - 196499.tif|pisi|Suure depressiooni leivajärjekorras passivad inimesed [[Manhattan]]il 1932. aastal]]
[[Soome]] päritolu [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] ja [[Kanada]] elanikud asusid majanduskriisist ajendatult tagasiteele [[Euroopa]]sse. Nende sihiks oli [[Nõukogude Liit]], et alustada seal uue ja õiglase [[Sotsialism|sotsialistliku ühiskonna]] ülesehitamist. Nad olid veendunud, et Nõukogude Liidus ei jääks nad nälga ega kannataks selle maailma vägevate tagakiusamise all. Soomlased on tuntud oma kangekaelsuse ehk “''[[sisu]]''” poolest<ref>https://repository.upenn.edu/mapp_capstoneabstracts/8</ref>. Nad müüsid oma majad, autod ja muu vara ning saatsid isegi raha Nõukogude majanduse arendamiseks. Nad uskusid, et tööliste ja talupoegade riigis ei oleks nad näljas ega kodutud. See, miks soomlased soovisid lahkuda, ei tulenenud ainult majanduslikest raskustest. Paljud uskusid siiralt [[sotsialism]]i ideaalidesse.
15. rida:
 
==Repressioonid==
{{vaata|Suur Terrorterror}}
[[Fail:Heinrich Vogeler Labor Camp Petrosavodsk.jpg|pisi|[[Heinrich Vogeler]]. "Petrozavodski sunnitöölaager". 1933–1934. Akvarell, paber. [[Karjala Riiklik Etnograafiamuuseum]].]]
Mõnda aega olid Ameerika Ühendriikidest ja Kanadast saabunud soomlased, keda peeti väärtuslikeks ekspertideks, [[repressioon]]ide eest kaitstud. Olukord muutus [[1935]]. aastal, mil [[Kreml]] võttis vastu põhimõttelise otsuse võidelda “[[kodanlik natsionalism|kodanlike natsionalistidega]]”. Esmalt tagandati ja vahistati kohalik juhtkond, seejärel tehti sama Karjalasse saabunud kahtlaste [[Idealism|idealistidega]]. Repressioonid olid rängad: kuigi soomlased (keda kutsuti “punasteks” ja “ameeriklasteks”) moodustasid vaid 3% Nõukogude Karjala elanikkonnast, moodustasid nad aastatel 1937–1938 peaaegu poole vangidest. Karistused olid karmid – 85% süüdimõistetutest lasti maha.