Stereofoonia: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Nii hõlmab termin ''stereofoonia'' rangelt võttes mitte üksnes tavalisi kahe kanali ja kahe kõlariga (nagu seda tavaliselt mõistetakse), vaid ka [[Kvadrofoonia|kvadrofoonilisi]], ''surround-sound'' (kuulajat ümbritseva heliga) ja muid paljukanalilisi süsteeme.
Sageli vastandatakse stereofooniat [[monofoonia]]le ehk monohelile, kus heli edastab vaid üks kanal. Valjuhääldi tavaliselt asub otse kuulaja ees kuuldevälja keskel (analoogiliselt vaateväljale). Sealt tulevad kõik edastatava heli komponendid, sõltumata nende allikate tegelikust paiknemisest. Selle heli ühest punktist lähtuvana tajumise puuduse leevendamiseks kasutatakse monofoonilise heli taasesituse puhul meeldivama helitaju andmiseks küllalt edukalt taasesitamist
"Stereoheli kahekanalilisel edastamisel (kaks identset [[mikrofon]]i- ja [[võimendi]]komplekti, vastav saatja ja vastuvõtja) maalivad kaks kõlarit kuulaja ette katkematu helipanoraami ja reprodutseeritavate heliallikatega täitub näiliselt ka nende vahemik," on stereoheli kirjeldanud Eesti tehnikaloolane [[Heino Pedusaar]].
16. rida:
:"Igaüks, kellel oli õnne kuulda telefone Palais de l'Industrie's, on märkinud, et kahe kõrvaga kaht telefoni kuulates on helil eriline reljeefsus ja lokaliseeritus, mida ühe vastuvõtjaga luua ei saa... See fenomen on väga põnev ning toob meile lähemale kahe kõrvaga kuulmise teooria, mida meile teadaolevalt pole kunagi varem rakendatud selle tähelepanuväärse illusiooni loomiseks, millele võib peaaegu anda helilise perspektiivi nime."<ref>[http://earlyradiohistory.us/1881opr.htm ''The Telephone at the Paris Opera''] Early Radio History. Scientific American, 31. detsember 1881, lk 422–423 (vaadatud 27. märtsil 2009)</ref>
See kahekanaliline telefonilahendus kandis Prantsusmaal 1890–1932 nime ''[[teatrofon]]'' ning Inglismaal 1895–1925 ''[[elektrofon]]''. Mõlemaid teenuseid pakuti mündiga töötavate masinate kaudu hotellides ja kohvikutes või kuumaksu alusel eratarbijaile.<ref>"Court Circular", ''The Times'' (London), Nov. 6, 1895, p. 7. "Post Office Electrical Engineers. The Electrophone Service", ''The Times'' (London), Jan. 15, 1913, p. 24. "Wired Wireless", ''The Times'' (London), June 22, 1925, p. 8.</ref>
== Pseudostereo ja kvaasistereo ==
Monofoonilise helisignaali esitamist viisil, mille puhul kunstlikult vähendatakse heliallika (valjuhääldi) asukoha taju, võib nimetada pseudostereoks (kreeka ψευδος = vale, võlts). Lihtsaim selline võte on sama signaali edastavate valjuhääldite paigutamine mitte otse kuulaja ette kuuldevälja keskele, vaid panoraami moodustavalt. Selle tulemusena ei taju kuulaja heli enam ühest punktist tulevana, vaid ebamäärasest kaugusest eestpoolt tulevana. Koos ruumipeegeldustega tekib mulje heli kuulamisest kaugemalt (nagu kontserdisaalis lavast kaugetes osades). Selle juures ei teki ettekujutust heliallikate tegelikust paiknemisest, kuid monofoonilise heli taasesitus annab kuulajale meeldivama helitaju.
Mitme valjuhääldi kaudu monofoonilise heli esitamise juures võidakse kasutada ka spetsiaalseid pseudostereofoonilisi vahendeid nagu [[reverberaator]], taasesitamine [[Faasinihkeahel|faasinihkeahelate]] kaudu, erinevate valjuhääldite kaudu esitatava signaali komponentide sageduslik eraldamine jms..
Kvaasistereo (ladina quasi = peaaegu, just nagu) all mõeldakse streofooniale veelgi lähedasemat muljet andavaid monofoonilise signaali esitusviise, mille puhul võib tekkida ka heliallikate näilise paiknemise taju, kuid see ei pruugi üldse vastata tegelikule heliallikate paiknemisele.
==Viited==
| |||