Erinevus lehekülje "Andres Ammas" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (+ kategooria)
Ta töötas aastatel [[1982]]–[[1986]] ja [[1988]]–[[1990]] [[Haapsalu 1. Keskkool]]is õpetajana; aastatel [[1986]]–[[1987]] töötas ta samas koolis õppealajuhatajana. Aastatel [[1987]]–[[1988]] töötas ta Haapsalu RSN Täitevkomitee kultuuriosakonna juhatajana. Aastatel [[1992]]–[[1995]] ja [[1996]]–[[1999]] töötas ta ajalehe [[Lääne Elu]] peatoimetajana. Aastatel [[1995]]–[[1996]] töötas ta Haapsalu Linnavalitsuses haridusnõunikuna.
 
Aastatel [[1999]]–[[2001]] oli ta erakonna [[Isamaaliit]] peasekretär; aastatel [[2001]]–[[2002]] oli ta [[Eesti Vabariigi Peaminister|Eesti Vabariigi Peaministri]] nõunik ja büroo juhataja. Aastatel [[2003]]–[[2007]] oli ta [[Haapsalu Gümnaasium]]is õpetaja ja aastatel [[2007]]–[[2011]] samas koolis direktor. Aastatel [[2011]]–[[2015]] oli ta [[Vikerraadio]]s saatejuht; lisaks tegutses ta aastatel [[2012]]–[[2013]] muusikaõpetajana [[Tallinna Konstantin Pätsi Vabaõhukool]]is ja aastatel [[2014]]–[[2015]] õpetajana [[Noarootsi Gümnaasium]]is. Osales korduvalt Haapsalu linna võistkonnas Eesti mälumängudes sh. ka Maakilvas. Pälvis võistkondlikult auhinnalisi kohti, viimati osales Maakilva superfinaalis 10.märtsil 2018.
 
Aastatel [[1990]]–[[1992]] kuulus ta [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu]]sse. [[20. august]]il [[1991]] hääletas ta Eesti iseseisvuse taastamise poolt. Ta oli ka [[Eesti Kongress]]i saadik. [[2015. aasta Riigikogu valimised|2015. aasta Riigikogu valimistel]] kandideeris ta [[valimisringkond nr 5|5. valimisringkonnas]], ta sai 1859 häält ning ringkonnamandaadiga Riigikogu liikmeks.
Anonüümne kasutaja