Erinevus lehekülje "Tartu Eesti Põllumeeste Selts" redaktsioonide vahel

resümee puudub
Selts korraldas arvukalt põllumajanduse ja tööstuse näitusi<ref name="EEvana"/>. Esimene näitus peeti [[19. september|19.]]–[[20. september|20. septembril]]<ref name="EEvana"/> või [[2. oktoober|2. oktoobril]]<ref>Eesti ajalugu: kronoloogia. 2007. Koostanud [[Sulev Vahtre]]. Teine trükk. Kirjastus [[Olion]]. Lk. 146</ref> [[1876]] [[Otepää]]l; see oli ühtlasi esimene Eesti näitus.
 
Esimest korda oli eesti näituse korraldamise küsimus kõne all Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi koosolekul 6. märtsil [[1872]]. Üksikasjalikumalt võeti idee küsimuse alla alles 3. mail [[1875]] seltsi koosolekul, kus otsustati "elajate tundmise ja suguloomade soetamise" otstarbel korraldada kohalikke näitusi igas kihelkonnas. [[26. jaanuar]]il 1876 tegi seltsi esimees [[Mart Mitt]] peakoosolekul ettepaneku korraldada näitus, kus oleksid esindatud meie maa parimad loomad ja käsitööd. Et Tartus puudus sobiv koht korraldati näitus Otepääl.<ref name=":0">Alfred Rõude, Tartu näituste ajaloost – Tartu näituste album, 1935</ref> Näituse avakõnes tähendas seltsi tollane esimees Mart Mitt, et "see esimene eestlaste poolt korraldatud näitus, see on "õppetool täiskasvanuile", mis asutati rahvale äratamiseks, õpetuseks ja edasisaamiseks". Vaatamata vihmasele ilmale külastas näitust ligi 1400 vaatajat. Välja oli pandud 29 hobust, 21 piimalehma, 7 lammast, 6 siga, vilja ja käsitööd. Auhindu anti välja 24. Näituse korraldamisest võtsid osa ka sakslased, kes lootsid, et eesti näitus innustab rahvast osa võtma ka iga-aastasest Tartus korraldatavast suurest saksa augustikuu näitusest.<ref>[[Alfred Rõude]], [https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1936/09/04/37 Esimene Eesti näitus] – Postimees, 4.09.1936</ref>
 
Teine eesti näitus peeti 1877. aastal samuti Otepääl, kolmas ja neljas [[Põltsamaa|Põltsamaal]] ning 1880–1886 korraldati näitusi [[Mustvee|Mustvees]], [[Rõngu|Rõngus]] ja [[Nõo|Nõos]].<ref name=":0" />
3

muudatust