Paavst: erinevus redaktsioonide vahel

Paavst [[Leo XIII]] tõdes [[entsüklika]]s "[[Rerum novarum]]" [[1891]] katoliku kiriku tähtsust kaasaegses ühiskonnas. [[Pius XI]] ja [[Pius XII]] toonitasid katoliku kiriku suuremat avatust ühiskonnaga, kuid katoliku kiriku kaasamises kaasaegsesse ühiskonda kujunes murranguliseks [[Johannes XXIII]] kokku kutsutud [[Vatikani II kirikukogu]]. Kirikukogu otsuseid viisid ellu paavstid [[Paulus VI]], [[Johannes Paulus II]] ja [[Benedictus XVI]]. Paavst on tänapäeval maailmas arvestatav arvamusliider.

 

[[File:Dad_Visite_Officielle_Vatican_Pape_Jean_Paul_II_(croped).jpg|thumb|250px| Ainsa paavstina on siiani Eestit väisanud Johannes Paulus II.]]

Ainsa paavstina on Eestis käinud Johannes Paulus II [[10. september|10. septembril]] 1993, kelle ajal taastati [[Eesti Apostellik Administratuur]]. Esimese paavstina mainis [[eestlased|eestlasi]] oma [[bulla]]des paavst [[Aleksander III (paavst)|Aleksander III]]. Paavst [[Innocentius III]] saatis [[5. oktoober|5. oktoobril]] [[1199]] [[Saksimaa]] ja [[Vestfaali]] [[kristlus|kristlastele]] bulla, millega kaasnes Liivimaa misjoneerimine. [[13. sajand]]il kutsusid paavstid tihti kristlasi üles nii rahumeelsele kui vägivaldsele misjonile ([[ristisõjad]]) Liivimaal, et levitada katoliiklust [[Venemaa]]le.

Keskajal taunisid paavstid [[Saksa ordu]]t, mis rõhus Liivimaal vastristituid. Paavstid määrasid ise või kinnitasid toomkapiitlite valitud Liivimaa piiskopid. Paavst [[Martinus V]] lubas [[Tallinn]]asse rajada linnakooli. Keskajast on [[Tallinna linnaarhiiv]]is hoiul 3 originaalset paavsti bullat.

 

 

== Statistika ==

 

*81 paavsti on kuulutatud [[pühak]]uks.