Päike: erinevus redaktsioonide vahel

'''Päike''' on meie [[Päikesesüsteem|Päiksesüsteem]]i [[täht (astronoomia)|täht]], heledaim [[Maa (planeet)|Maal]]t nähtav täht.

Kui jutt on mõnest teisest planeedisüsteemist, siis võib üldnimetusena päikestekspäikseteks nimetada ka selle teise konkreetse planeedisüsteemi tähte (või tähti). Eesti keeles tehakse vahet suurtähe kasutamisega: kui räägitakse PäikesestPäiksest (näiteks käesolevas artiklis), siis on mõeldud meie PäikesesüsteemiPäiksesüsteemi tähte, aga kui päikesestpäiksest, siis mõeldakse üldnimetust.

PäikesePäikse [[näiv tähesuurus]] on −26,74 ja [[absoluutne tähesuurus]] 4,85<ref name="A&O" />. PäikesePäikse aktiivsustsükkel kestab umbes 11 aastat. On leitud, et aktiivsustsükli jooksul, aktiivsuse maksimumist kuni miinimumini, varieerub PäikesePäikse kiirguse tugevus umbes 0,1%.<ref name="ZmMAM" />

Päike on Maast keskmiselt 149,6 miljoni kilomeetri kaugusel. Seda kaugust nimetatakse [[astronoomiline ühik|astronoomiliseks ühikuks]]. Maa kaugus PäikesestPäiksest ei muutu palju: [[periheel]]is ehk kõige lähemas punktis on see 147,1 miljonit km ja [[afeel]]is ehk kõige kaugemas punktis 152,1 miljonit km. PäikesePäikse näiv [[nurkläbimõõt]] on 32'58",78–31'31",34. PäikesePäikse ekvatoriaalne horisondiline [[parallaks]] on 8",94–8",65. PäikesePäikse [[solaarkonstant]] [[Maa atmosfäär]]i piiril on 1,95 cal/cm²/min ehk 1,36 kW/m².<ref name="A&O" />

PäikesePäikse ümber [[tiirlemine|tiirlevad]] [[Maa (planeet)|Maa]] ja teised [[planeet|planeedid]], nii [[Maa-sarnased planeedid]], [[hiidplaneet|hiidplaneedid]] kui ka [[kääbusplaneet|kääbusplaneedid]]. Lisaks tiirlevad PäikesePäikse ümber veel [[asteroid]]id, [[meteoroid]]id, [[komeet|komeedid]], [[Neptuuni-tagused objektid]] ja [[tolm]].

Päike on [[peajada]] täht [[spektriklass]]iga G2V<ref name="A&O" />, mis tähendab, et ta on keskmisest tähest mõnevõrra massiivsem ja kuumem. Umbes 85% tähtedest on PäikesestPäiksest väiksema massiga. Ka mõõtmetelt ületab Päike suurt osa peajadal asuvaid tähti, kuid kuumimatest peajadal asuvatest tähtedest on tema raadius umbes 10 korda väiksem, (ka PäikesePäikse massist väiksema massiga) [[punane hiid|punastest hiidtähtedest]] või massiivsetest [[ülihiid]]udest aga sadu kuni tuhandeid kordi väiksem. G2-spektriklassi tähtedel on peajadale omane eluiga umbes 10 miljardit aastat. PäikesePäikse vanus on 4,57 miljardit aastat. Päikest peetakse [[universum]]i ajaloos kolmanda põlvkonna täheks.

Päike liigub lähimate tähtede suhtes [[kiirus]]ega 19,5 km/s. Päike liigub [[Herkules]]e [[tähtkuju]] suunas. PäikesePäikse kaugus [[Linnutee]] tasandist on 50 valgusaastat ja Linnutee keskmest 28 000 valgusaastat. Päike tiirleb ümber Linnutee keskme kiirusega 250 km/s ja tiirlemisperiood on 200 miljonit aastat.<ref name="A&O" />

PäikesePäikse [[läbimõõt]] on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×10³⁰ kg (332 950 Maa massi). PäikesePäikse [[raadius]] on 6,9599×10⁸ m (109 Maa raadiust), [[pindala]] 6,087×10¹⁸ m², [[ruumala]] 1,4122×10²⁷ m³ ja keskmine [[tihedus]] on 1409 kg/m³.<ref name="A&O" />

[[Raskuskiirendus]] PäikesePäikse pinnal on 273,98 m/s², mis on ligi 28 korda suurem kui Maal. [[Paokiirus]] PäikesePäikse pinnal on 617,7 km/s, mis on üle 55 korra suurem kui Maal. PäikesePäikse [[ekvaator]]il on sünoodiline [[pöörlemisperiood]] 27,275 ööpäeva (13°12' päevas) ja sideeriline pöörlemisperiood 25,380 ööpäeva (14°12' päevas).<ref name="A&O" />

Päike koosneb peamiselt [[vesinik]]ust (73,46% massi järgi) ja [[heelium]]ist (24,85% massi järgi), kõiki ülejäänud elemente kokku on 1,67% massi järgi<ref name="vitalstats" />. PäikesePäikse keskmes, kus tihedus on 160 000 kg/m³ , [[rõhk]] 3,4×10¹⁶ Pa<ref name="A&O" /> ja temperatuur umbes 15 700 000 [[Kelvin|K]] muundub vesinik [[termotuumareaktsioon]]ides heeliumiks. Igas sekundis ühineb 3,4×10³⁸ [[prooton]]it (vesiniku [[aatom]]i [[aatomituum|tuuma]]) heeliumi tuumadeks. Selle käigus tekkivate [[gammakvant]]idena vabanev [[energia]] jõuab pärast kümneid kuni sadu tuhandeid aastaid ning miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse PäikesePäikse [[fotosfäär]]i ja edasi [[Maailmaruum|kosmosesse]]. PäikesePäikse kogu[[kiirgus]] on 3,825×10²⁶ J/s<ref name="A&O" />. Päike kiirgab ka [[raadiokiirgus]]t, aga PäikesePäikse raadiokiirgus on nõrk ja muutlik<ref name="lk44" />. PäikesePäikse koguenergia on 7×10⁴¹ J<ref name="lk44" />. Kiirguse tõttu väheneb PäikesePäikse mass igas sekundis 4,3 t<ref name="A&O" />. Fotosfääris kiirgub suurel hulgal nähtava [[valgus]]e [[footon]]eid, mis jõuavad Maa pinnale. [[Füüsika|Füüsikud]] tekitavad PäikesePäikse tuumas toimuvatega sarnaseid protsesse [[vesinikupomm]]is ja [[termotuumareaktor]]ites.

PäikesePäikse pinnaks loetakse see ala, millest allapoole on Päike läbipaistmatu. See moodustab [[kromosfäär]]i aluse ja sellest alates mõõdetakse kaugust PäikesePäikse pinnast.<ref name="A&O" />

PäikesePäikse fotosfäär ehk valgust kiirgav kiht ulatub 320 km kõrgusele PäikesePäikse pinnast. Ümberpöörav ehk [[konvektsioon]]ikiht ulatub 2000 km kõrguseni ja selles on temperatuur kuni 9000 K. Kromosfäär ulatub 7000 km kõrgusele ja temperatuur selles on kuni 500 000 K.<ref name="A&O" />

[[Päikese kroon|Päikse kroon]]i tihedus on 10¹¹ aatomit kuupmeetri kohta ning fotosfääril 10²³ aatomit kuupmeetri kohta. Tsentris on PäikesePäikse tihedus umbkaudu 150 grammi kuupsentimeetri kohta.

PäikesePäikse pinna[[temperatuur]] on 5778 K, kuid märksa kuumemad on PäikesePäikse kroon (kuni 1,8 miljonit K) ja tuum (umbes 15,7 miljonit K). Spiikulate ja kromosfääriloidete temperatuur on 15 000 K, protuberantside temperatuur 7000 K.<ref name="A&O" />

Kogu PäikesePäikse [[aine (füüsika)|aine]] on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu [[plasma]]olekus. Et Päike ei ole [[tahke keha|tahkis]], siis [[pöörlemine|pöörleb]] ta diferentsiaalselt: ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel [[laiuskraad]]idel. Et PäikesePäikse pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema [[magnetväli|magnetvälja]] [[jõujoon]]ed põimuvad, nii et magnetvälja silmused purskuvad PäikesePäikse pinnalt välja, tekitades laike ehk [[päikeseplekk]]e ja protuberantse.

PäikesePäikse aktiivsust iseloomustavad päikeseplekidpäikseplekid. PäikesePäikse aktiivsus on tsükliline. Kui vaadata päikeseplekkidepäikseplekkide arvu, on tsükli pikkus 11,4 aastat, aga kui nende magnetvälja [[Polaarsus (füüsika)|polaarsust]], siis 22,08 aastat. Laikude läbimõõt on 10 000 km, aga suurim seni nähtud päikeselaikpäikselaik oli läbimõõduga 185 000 km. Laigu keskmine sügavus on 500 km. Laigu tuuma ehk [[umbra]] keskmine temperatuur on 4240 K, selle halo ehk [[penumbra]] temperatuur 5680 K ja laigu kõrval oleva fotosfääri keskmine temperatuur 6050 K. Laikude iga on 6 päeva kuni 1½ kuud.<ref name="A&O" />

[[Päikesevarjutus|Päiksevarjutus]]e ajal varjab [[Kuu (kuu)|Kuu]] Maal asuva vaatleja jaoks PäikesePäikse osaliselt või täielikult. [[Täielik päikesevarjutus|Täieliku päikesevarjutusepäiksevarjutuse]] ajal on taeva heledus PäikesePäikse ümbruses 1,610⁻⁹ PäikesePäikse heledusest. Seevastu Kuu heledus on Maalt Kuule peegeldunud valguse tõttu 1,110⁻¹⁰ PäikesePäikse heledusest.<ref name="A&O" />

Mõnda aega arvati, et PäikesesPäikses toimuva termotuumareaktsiooni tekitatud [[neutriino]]de arv on ainult kolmandik teoorias ennustatust ([[Päikese neutriinode probleem|Päikse neutriinode probleem]]). Ent hiljuti avastati, et neutriinodel on [[seisumass]], mistõttu nad saavad teel PäikeseltPäikselt Maale muunduda raskemini avastatavat liiki neutriinodeks, nii et lahknevus mõõtmiste ja teooria vahel on kõrvaldatud.

PäikesePäikse otsene vaatlemine võib kahjustada silmi ja põhjustada ka pimedaks jäämist (nii juhtus [[Joseph Plateau]]ga). [[Päikesevarjutus|Päiksevarjutus]]e ajal on oht PäikesessePäiksesse vaadates silmi kahjustada eriti suur, sest haruldane taevanähtus tekitab uudishimu ja sellepärast vaadatakse heledat PäikestPäiksest kauem kui ohutuse piir lubaks. Silmade kaitsmiseks pikaajalise vaatlemise korral tuleb kasutada spetsiaalseid [[päikesefilter|päikesefiltreidpäiksefiltreid]] või tumedat [[keevitusklaas]]i. Tahmane klaas, diskett, valgustatud filmilint jms sobivad vaid PäikesePäikse väga lühiajaliseks vaatlemiseks, sest nad ei neela PäikesePäikse [[infrapunakiirgus]]t.