Karjalased: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
47. rida:
== Arv ==
Esimesed usaldusväärsed andmed karjalaste kohta pärinevad [[1835]]. aastast, mil Vene geograafi [[Peter von Köppen]]i loenduse tulemusena karjalaste arvuks [[Venemaa]]l nimetati 171 695 ([[Tveri kubermang]]us 84 638, [[Novgorodi kubermang]]us 27 076, [[Aunuse kubermangus]] 43 810 ja Valge mere aladel [[Põhja-Karjala]]s 11 288).{{lisa viide}}
[[1897. aasta Venemaa rahvaloendus]]e tulemused näitavad, et karjalaste üldarv on 1835. aastaga võrreldes kasvanud, seda eeskätt Tveri karjalaste arvel: Venemaal elas karjalasi 208 101, neist [[Tveri kubermang]]us 117 679, [[Novgorodi kubermang]]us 9 980, [[Aunuse kubermang]]us 59 414, [[Põhja-Karjala]]s (ehk [[Viena Karjala]]s ehk [[Valge mere Karjala]]s) 19 522. Karjalaste arv kasvas 20. sajandi paaril esimesel aastakümnelgi, saavutades Nõukogude Liidus [[1926]]. aasta rahvaloendusel peaaegu kahe ja poole tuhande piiri: karjalasi loendati 1926. aastal 248 120 (Tveri ja [[Moskva oblast]]is – 140 567, [[Karjala ANSV]] 100 781, mujal 6 772)<ref>[http://www.ceeol.com/aspx/getdocument.aspx?logid=5&id=6822a044dd344c2ead533dfaa45cec19 Karjalased, karjala keel ja Karjala keeleseadus]</ref>.
| |||