Redaktsioon: 28. oktoober 2017, kell 02:43 redigeeri 2001:7d0:87ca:9180:fdb1:2188:eb09:25bb (arutelu) →‎Rahvuslus tänapäeval ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 23. juuli 2018, kell 22:52 redigeeri eemalda Metsavend (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 127 340 muudatust P →‎Rahvuslus 20. sajandil Uuem muudatus →
17. rida: ==Rahvuslus 20. sajandil== [[20. sajand]]i esimeste aastakümnete peamiseks rahvuslikuks [[partei]]ks Kataloonias oli 1901. ~~aastaö~~aastal loodud Regionalistide Liiga ([katalaani ''Lliga Regionalista''). Selle perioodi peamiseks saavutuseks oli nn Kataloonia Ühenduse (katalaani ''Mancomunitat de Catalunya'') loomine. Kataloonia Ühendus oli 1914. aastal loodud [[institutsioon]], mis ühendas ühtseks tervikuks neli katalaani provintsi: [[Barcelona provints\|Barcelona]], [[Lleida provints\|Lleida]], [[Tarragona provints\|Tarragona]] ja [[Girona provints\|Girona]]. Siiski ei kestnud loodud institutsioon kuigi kaua – Kataloonia Ühendus kaotati juba 1925. aasta [[Miguel Primo de Rivera]] [[diktatuur]]i tulemusena.<ref name="Generalitet de Catalunya" /> Sellest hoolimata sai Kataloonia juba seitse aastat hiljem, 1932. aastal ametliku [[autonoomia]] staatuse, kui [[referendum]]il võeti vastu Autonoomia statuut, millega loodi uus regionaalne omavalitsus – ''Generalitet de Catalunya''. Autonoomia oli lühiajaline ja kestis ainult kaks aastat, kuni 1934. aasta oktoobrini, kui omavalitsuse president [[Lluís Companys]], kartes Kataloonia autonoomia pärast, kuulutas välja iseseisva Kataloonia riigi Hispaania föderatsiooni koosseisus. Välja kuulutatud iseseisvus sai siiski kesta vaid 10 tundi ning selle tagajärjeks oli kogu Kataloonia valitsuse kinnipidamine ja vangistamine, mis kestis kuni 1936. aasta veebruarini.

Katalaani rahvuslus: erinevus redaktsioonide vahel