Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei: erinevus redaktsioonide vahel

Partei asutati [[1898]]. aastal [[Minsk]]is, selle bolševike tiib tuli 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioonoktoobrirevolutsioon]]i abil võimule.

=== VSDT(b)P tegevus 1917. aasta [[Oktoobrirevolutsioonoktoobrirevolutsioon]]is ===

[[25. november|25. novembril]] toimunud [[Asutav Kogu (Venemaa)|Asutava Kogu]] valimistel kogusid Sotsialistliku Revolutsioonipartei (esseeride) kandidaadid 40% häältest ja absoluutse enamuse [[Asutav Kogu|Asutavas Kogus]]. Teisele kohale jäid bolševikud 24 protsendiga. Bolševikud võitsid tööstuskeskustes ja pealinnas. Moodustatud [[Venemaa Ajutine Valitsus|Venemaa AjutisseAjutises ValitsusValitsuses]]ses VSDT(b)P esindajaidesindajad enamust ei saavutanud enamust, mistõttu avaldas end [[Soome]]s varjavvarjanud [[Vladimir Lenin]]i poolt [[16. aprill|16. (3). aprill]]il 1917 nn [[Aprilliteesid|Aprilliteeseaprilliteesid]], milles kutsus üles Ajutist Valitsust kukutama ning võimu haarama. Teda toetas [[Petrograd]]is tegutsevtegutsenud [[Lev Trotski]].

[[25. oktoober|25. (12.) oktoobril]] asutati bolševikest, esseeridest ja menševikest koosnevkoosneva [[Petrogradi Tööliste ja Soldatite Saadikute Nõukogu]] juurde [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] eesotsas Lev Trotskiga, mille ülesandeks oli nõukogu kaitsmine. Sisuliselt sai sellest 6.–8. novembril toimepandud riigipöörde juhtimise staap.

[[6. november|6. novembril]] (24. oktoobril) kell 9 hommikul saadeti [[Petrograd]]is saadeti kõigile [[polk|polgu]]komiteedele ja komissaridele [[korraldus nr. 1]], millega kästi polgud lahinguvalmis seada. [[Petrogradi Sõja-Revolutsioonikomitee]] käsu kohaselt seati kontroll [[Neeva]] [[sild]]ade üle. [[7. november|7. novembri]] ööl võtsid bolševikele alluvad väed endienda kontrolli alla sillad, raudteejaamad, [[elektrijaam]]a, telefonikeskjaama, telegraafi, [[Venemaa Telegraafiagentuur]]i ja Venemaa [[Riigipank|Riigipanga]]. Valitsuse residents, [[Talvepalee]], piirati sisse. Ülevõtmised kulgesid enam-vähem rahulikult ja märkamatult. 7. novembri hommikul aeti laiali [[eelparlament]] [[Maria palee]]s. Pärastlõunal teatas Trotski Petrogradi Nõukogule juba Ajutise Valitsuse langemisest. Vastav teade edastati telegraafi teel üle riigi.

Ööl vastu [[8. november|8. novembrit]] (26. oktoobrit) hõivati praktiliselt ilma vastupanuta [[Talvepalee vallutamine|Talvepalee]]. Operatsiooni märguandeks oli [[Aurora (laev)|ristleja "Aurora"]] [[kogupauk]]. Talvepalees viibinud ministrid arreteeriti. [[Peaminister]] Aleksandr Kerenski oli selleks ajaks Petrogradist lahkunud abivägede kutsumiseks.

Alates 7. novembri õhtust oli Petrogradis [[Smolnõi]]s koos [[Nõukogude kongressid|II ülevenemaalineÜlevenemaaline nõukogudeNõukogude kongressKongress]]. Selle oli kokku kutsunud Trotski juba oktoobri alguses [[2. november|2. novembriks]], kuid lükati siis edasi 7. novembrile. Polnud kindel, kas kongress nõustub võimu ülevõtmisega Ajutiselt Valitsuselt, sest bolševikel ei olnud kongressil kindlat enamust. Kongressi 670 delegaadist olid 300 bolševikud ning umbes sada vasakpoolsed [[esseerid]], kes samuti toetasid valitsuse kukutamist. [[Menševikud]] ja parempoolsed esseerid heitsid bolševikele ette, et nad on sepitsenud kongressi vastu vandenõu ning revolutsioonile kallale tunginud. Nad kutsusid bolševikke üles nendega võimu jagama ning moodustama [[koalitsioonivalitsus]]e. Kui bolševikud sellest keeldusid, lahkusid paljud menševikud ja parempoolsed esseerid protestiks saalist. Nende lahkumise ajal ütles Trotski: "Jah, minge välja, minge, minge, minge, te lähete ajaloo prügimäele." Kongress koosnes nüüd praktiliselt ainult bolševikest ja vasakpoolsetest esseeridest, kes järgmisel päeval võeti lühiajalisse [[koalitsioon]]ivalitsusse. Et Ajutine Valitsus oli juba arreteeritud, võttis kongress vastu otsuse võimu üleminekust tööliste, soldatite ja talurahva saadikute nõukogude kätte.

8. novembril kuulutas kongress Venemaa [[nõukogude vabariik|nõukogude vabariigiks]] ning võttis vastu [[rahudekreet|rahudekreedi]] ja [[maadekreet|maadekreedi]]. Kaks päeva varem oli eelparlament samasisulised otsused juba vastu võtnud, kuid bolševike kontrolli all olevolnud [[Venemaa Telegraafiagentuur]] seda ei edastanud. Kongress moodustas ka uue ajutise valitsuse, [[Vene SFNV Rahvakomissaride Nõukogu]], mille eesotsas oli Vladimir Lenin ning mis pidi valitsema Asutava Kogu kokkutulemiseni.

Vaatamata näilisele üksmeelele oli ka VSDT(b)P-s erinevatel positsioonidel seisvad nn. fraktsioonid: vasakpoolsed- – [[Lenin]] ja [[Trotski]], kelle eesmärk ei olnud ainult revolutsioon Venemaal, vaid [[maailmarevolutsioon]]; keskfraktsioon- – Berzin (''Берзин''), Bubnov, [[Moissei Uritski]], [[Jakov Sverdlov]] ja mõõdukad parempoolsed: [[Lev Kamenev]], [[Grigori Zinovjev]], Miljutin, [[Aleksei Rõkov]], Nogin ja [[Anatoli Lunatšarski]].

**Venemaa Muslimi Kommunistlik Partei (''Pоссийская мусульманская коммунистическая партия''), asutati 1918. aastal, juht [[Mirsäyet Soltanğäliev]];

Kubermangu või kubermangu piires asuvate linnade parteiorganisatsiooniks oli ühine kubermangukomitee. Kord aastas toimivaltoimuval parteiallorganisatsioonide saadikute konverentsil valiti konverentsidevaheliseks ajaks kõrgeimaks parteiliseks juhtorganiks kubermangu K(b)P komitee Presiidiumi, kes moodustas analoogselt [[VK(b)P KK Sekretariaat|VK(b)P KK Sekretariaadile]] pidevalt tegutseva organi kubermangusekretariaadi, koos selle allosakondadega:

[[18. jaanuar]]il [[1918]] kokku tulnud Asutava Kogu istungil tegi [[Jakov Sverdlov]] ettepaneku vastu võtta bolševike otsuse-eelnõud. Kui Asutav Kogu sellest keeldus, lahkusid bolševikud protesti märgiks ja organiseerisid [[nõukogude kongressid|nõukogudeNõukogude III kongressKongress]]i, mis pidi olema õige rahvaesinduskogu.