Majanduse restruktureerimine: erinevus redaktsioonide vahel

==Demograafiline mõju==

Kuni linnades vähenevad sekundaarse ehk tööstussektori töökohtade arv ning samas kasvavab erinevate teenuste arv, siis sotsioloog Saskia Sasseni väitel toimub sotsiaalse hierarhia laienemine, mille käigus suureneb tööhõive kõrge kvalifikatsiooni ja kõrge palgaga professionaalsete töökohtadel kõrvuti veel tihedamalt suureneva madala palga ja oskustöölisi mitte nõudvatel töökohtadel, mis tavaliselt on täidetud immigrantide ja vähemusrahvuste poolt.<ref name="Sassen 1990" /> Lõpuks kujuneb selle toimel palgastruktuuris välja „puuduv keskmine“.<ref name="Musterd & Ostendorf 1998" /> Nii mõnigi sellise sotsiaalse polariseerumisega kaasnev probleem on näiteks vaesete, mustanahaliste ja mehhiklaste suurenev kontsentratsioon USA linnades. Samal ajal tulevad esile eristatavad sotsiaalsed vormingud nagu näiteks alamklass, varimajandus.<ref name="Sassen 1990" /> Lisaks sellele jätab taanduv tööstussektor endast maha endised töötajad, kes peavad nüüd globaalse majanduse kapitali väljavoolu tõttu taluma kroonilist töötust, majanduslikku ebakindlust ja stagnatsiooni.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Samuti vähenevad ka tööstussektori palgad ametiühingutesse kuulumis näitajad. Veel üks kvalitatiivne dimensioon hõlmab feminisatsiooni, kuna aina rohkem ja rohkem naisi astub tööturule ning tihti just teenindussektoris. <ref name="Sassen economic restructuring" />

 

Nii tulu kui ka muu kasu on tihedalt seotud majandusliku restruktureerimisega. Suurem efektiivsus, töökohtade loomine, keskklassistumine ja parandatud riiklik konkurents seostatakse sotsiaalse tõrjutuse ja kaasamisega.<ref name="Logan & Swanstrom 1990" /> Madalama kvalifikatsiooniga ja madalama sissetulekuga elanikkond peab seisma silmitsi võimaluste, täieliku ühiskondliku osaluse kaotamisega ja piiratud sotsiaal-kultuurilise integratsiooniga. Vastupidiselt neile naudib kõrgema kvalifikatsiooni ja sissetulekuga rahvastikuosa sotsiaalset kaasamist koos modernsete mugavustega, sotsiaalset osalust ja täielikku ligipääsu avalikele ressurssidele. <ref name="Musterd & Ostendorf 1998" />