Väiketüll: erinevus redaktsioonide vahel

'''Väiketüll''' (''Charadrius dubius'') on väike [[kurvitsaline]], kaaludes vaid 40 grammi <ref>http://www. name="eoy.ee/tullid/vaiketull<" /ref>. Täiskasvanud isendite pealagi on hallikaspruun, silma ümbritseb must triip, nokk on must, tiivad ja selg hallikaspruunid ning kõht valge. Linnu jalad on tuhmpruunid. Üheks määramistunnuseks, mis eristab teda liivatüllist, on kollane rõngas ümber silma.

* ''Charadrius dubius curonicus'' pesitseb parasvöötmes ja Vahemerelise kliimaga aladel. Ta pesitseb kõigis Euroopa maades peale Iirimaa ja Islandi.<ref>http://www. name="eoy.ee/tullid/vaiketull<" /ref>

Väiketülli [[areaal]] on lai, ulatudes läänest [[Euroopa]]st idas [[Indo-Hiina|Indohiina]]ni, põhjast [[Skandinaavia poolsaar|Skandinaavia]] poolsaarelt lõunas Põhja-Aafrikani.<ref>http://www. name="eoy.ee/tullid/vaiketull<" /ref>

Euroopas pesitseb neid 63 350 – 94 820 paari, neist Eestis umbes 2000 paari <ref>http://www. name="eoy.ee/tullid/vaiketull<" /ref>.

Väiketüllid eelistavad, nagu [[liivatüll]]idki, [[Kliburannik|klib]]ust mererannikut või mageveeäärseid [[rand|randu]]. Väiketüll elutseb tihti ka vanades paemurdudes, kruusaaukused ja liivastel väljadel, kus ta tänu oma keha väiksusele ja vöödilisusele ümbritseva keskkonnaga üsna hästi kokku sulab <ref>http:// name="bio.edu.ee/loomad/Linnud/CHADUB2.htm<" /ref>.

Väiketülli pesaks on lihtne lohk rannal, mis on harilikult kiviklibuga voodertatud. Pessa muneb ta juuli alguseks 4 väikest kollakashalli mustpruunide täppide ja kriipsukestega muna. Kui esimene kurn peaks ära söödama võivad linnud muneda ka järelkurna. Poegade eest hoolitsevad mõlemad vanemad. Esimesed pojad lendavad pesast välja juba juuli teisel poolel <ref>http:// name="bio.edu.ee/loomad/Linnud/CHADUB2.htm<" /ref>.

Väiketüll sööb vaid selgrootuid (eriti armastab vastseid) <ref>http://www. name="looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=104<" /ref>.

{{viited}}|allikad=