Redaktsioon: 2. juuni 2018, kell 23:54 redigeeri 2001:7d0:885a:fb80:54a9:30bd:6fbc:b446 (arutelu) →‎Välislingid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. juuli 2018, kell 23:18 redigeeri eemalda Thedree (arutelu \| kaastöö) 699 muudatust Parandasin veidi, kuid ei lisanud kuhugi uusi fakte. Leidsin, et artikkel põhineb suures osas ajalehes Pealinn avaldatud artiklile. Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:Catherine_I_of_Russia_0459.jpg\|thumb\|Katariina I]] '''Katariina I''' ([[15. aprill]] ([[juliuse kalender\|vana kalendri järgi]] 5. aprill) [[1684]] – [[17. mai]] (vkj 6. mai) [[1727]]) oli [[Venemaa Keisririik\|Venemaa Keisririigi]] [[Venemaa keiser\|keisrinna]] aastatel [[1725]]–[[1727]], kes abielu kaudu [[Peeter I\|Peeter Esimesega]] sai [[Romanovite dünastia]] liikmeks ning pärast Peeter I surma 1725. aastal ka riigivalitsejaks. Kunstiajaloolane Jüri Kuuskemaa japeab ~~teiste~~võimalikuks, ~~ajaloolaste~~et ~~väitel~~Katariina sündis Rõngus Roseni pärisorja tütrena {{lisa viide}}. ==Noorus== Katariina sündis '''Marta Elena Skawronska''' nime all ilmselt [[Latgale]] alal (tõenäoliselt [[Jēkabpils]]is ehk Jakobstadtis), ent võimalik, et ka hoopis [[Kuramaa]]l. ~~Samuti on~~On spekuleeritud nii tema [[leedulased\|leedu]] kui ka [[eestlased\|eesti]] päritolu üle, tõenäolisemalt oli ta siiski [[lätlased\|lätlane]] [[[Vikipeedia:Viitamine\|viide?]]]. Nooruses oli ta luteri kirikuõpetaja ja haritlase [[Ernst Glück]]i teenija, kellele Peeter I kinkis Eestis asuva [[Ahja mõis]]a. Marta sündis 5. aprillil 1684 Roseni pärisorja peres <ref>{{Netiviide\|Autor=Ivo Karlep\|URL=http://www.pealinn.ee/tagid/koik/parisorjast-keisrinnaks-eesti-talutudruk-tousis-venemaa-valitsejaks-n216653\|Pealkiri=PÄRISORJAST KEISRINNAKS: Eesti talutüdruk tõusis Venemaa valitsejaks?\|Väljaanne=Pealinn\|Aeg=\|Kasutatud=}}</ref>. Kui tüdruk oli väike, suri tema talupojast isa katku ja eestkosteta lapsed olid sunnitud kodust lahkuma. 12-aastasel Martal läks hästi, sest pärast vanemate surma Marienburgi ehk Aluksne laste varjupaika saadetuna leidis ta ~~koha~~teenijakoha pastori ~~toateenijana.~~luteri ~~Kirjatarkust~~kirikuõpetaja ~~talle~~ja ~~aga~~haritlase ei[[Ernst ~~õpetatud~~Glück]]i juures, ~~tüdruk~~kellele Peeter I kinkis Eestis asuva [[Ahja mõis]]a. Tüdruk pesi pastori majas nõusid ja pesu, kirjatarkust talle ei õpetatud. 1702. aastal abiellus Marta Rootsi sõjaväes teeniva traguniga, kes oli pasunapuhuja. Käis Põhjasõda ja peagi pidi abikaasa rindele minema. Vene väed piirasid Aluksne ümber, kõik elanikud ja linnas viibijad võeti vangi, nende seas ka Marta, kes viidi öösärgis Vene sõjasalga laagrisse. On teada, et ta sattus ühe ohvitseri kätte, kes mõne aja pärast andis neiu edasi feldmarssal Šeremetjevile. Seal nägi Martat mõjuvõimas aadlik Alkender Danilovitš Menšikov, kes napsas ta lihtsalt tugevama õigusega endale. ~~Jüri~~ ==Marta ja Venemaa== 18. rida ⟶ 16. rida: Katariina oli Peetril ka sõjakäikudel kaasas. Türklastel õnnestus Vene väed Pruti jõel sisse piirata. Peeter jõudis kindralitega arutledes järeldusele, et katsed piiramisrõngast välja murda viiksid katastroofini. Katariina suutis Peetri siiski ümber veenda. Ta saatis Peetri selja taga türklastele rikkalikke kingitusi ja türklased olid nõus läbirääkimisi alustama. Peeter autasustas Katariinat äsja asutatud Püha Katariina ordeniga. Katariinast oli saanud midagi palju enamat kui lihtsalt naine, sõber ja armuke. Peeter jumaldas teda. Kuigi abielu inimesega, kes ei kuulunud tolleaegse arusaama järgi korralike inimeste hulka, oli tollal mõeldamatu, ei teinud Peeter sellest välja. Katariinast sai tema naine. Sügiseks 1705 oli Peetril ja Katariinal kaks poega – Peeter ja Paul. Kuid mõlemad lapsed surid varases eas. Kokku sünnitas Katariina kaksteist last, kuid ellu jäid neist ainult kaks – Anna ja Jelizaveta. Laste surm muutis tsaari murelikuks, sest riik vajas troonipärijat. Ametlik troonipärija oli Aleksei, 1690. aastal sündinud poeg Peetri esimesest abielust. Mingit sisulist kontakti Alekseil tsaari uue perega ei tekkinud. Isa polnud oma pojaga rahul, isegi eitas teda. Poeg vastas omapoolse jäisusega. 1715. aasta 12. oktoobril sünnitas Aleksei naine poja. Vanaisa auks pandi lapsele siiski nimeks Peeter. 16 päeva hiljem sünnitas ka Katariina poja, ja temalegi pandi isa auks nimeks Peeter. ~~leksei~~Aleksei närvid ei pidanud vastu, ta põgenes välismaale, kuid meelitati Venemaale tagasi. Seal võeti ta kinni ja teda hakati piinama. Sellest võttis ilmselt osa Peeter I ise. Toimus kohus ja Aleksei hukati 1712. aastal. Katariina seisis nuttes oma abikaasa kõrval ja toetas teda. Sellega oleks perekondlik vaidlus nagu lahendatud. Kuid 1719. aastal suri Katariina ja Peetri väike poeg, nii et keisril polnud meesliinis enam järeltulijat. Aleksei poeg Peeter aga elas. 1722. aastal kuulutas tsaar Peeter välja troonipärimise määruse, mille järgi võis ta ise nimetada ükskõik kelle oma alamatest troonipärijaks. Sellele järgnes aasta hiljem manifest Katariina kroonimisest. Keisrinnaks kroonimine oli Katariina jaoks kõikide unistuste täitumise päev. 1724. aastal sai Peeter I ühe korruptsioonikuriteo uurimisel teada, mida kõik teised juba ammu teadsid – ta kallis naine petab teda. Naise armuke oli kena, rühikas sõjaväelane, silmapaistev härrasmees, kammerhärra Mons, Peetri teise naise vend. Vihahoos rebis Peeter katki Katariina kasuks koostatud testamendi. Mons vahistati ja Peeter kuulas teda ise üle. Lõpuks Mons hukati ja Peeter tundis sadistlikku rõõmu, kui viis Katariina vaatama Monsi surnukeha.

Katariina I: erinevus redaktsioonide vahel