Eesti Kunstiakadeemia: erinevus redaktsioonide vahel

*[[1929]] – Riigi Kunstttööstuskool sai uue põhikirja ja selle kohaselt kujunes kool struktuurilt kolmeastmeliseks: 1. aste – üldaste, õppeaeg 2 aastat, võeti läbi ainult üld- ja kunstiained. Eelharidusena nõuti sisseastujailt 6-klassilist algharidust. 2. aste – töökodade aste, õppeaeg 3 aastat, võeti läbi erialasi, praktikalisi ja kunstiaineid. Eelharidusena teisele astmele pääsemiseks nõuti kas üldastme lõpetamist või kutsekeskkooli ehk üldharidusliku [[Gümnaasium|gümnaasiumi]] lõpetamist. Selle astme lõpetajad said oskustöölisekutse. 3. aste – meistriklass, õppeaeg 1–2 aastat. Lõpetajad said rakenduskunstniku nimetuse. Pärast kaheaastast staaži erialal omas rakenduskunstnik õiguse meistrikutsele. Sama põhikirjaga laiendati ka kooli profiili: tekstiili eriala juurde loodi veel mood, raamatuköitmise ja papitöö baasil loodi nakehistöö eriala.

*[[1938]] – loodi kooli baasil kaks õppeasutust: '''Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool''' (õppeaeg 4 aastat) ja '''Riigi Kõrgem Kunstikool''' (õppeaeg 3 aastat), millega loodi võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui [[kujutav kunst|kujutava kunsti]] aladel. Uue erialana lisandus [[sisearhitektuur]] ja kavandati ka [[aiakujundus]]t, mis jäi küll vaid kursuste tasandile. Akadeemilisele joonistusele lisandusid vaba- ja loovjoonistus ning suurenes [[Tahvelmaal|tahvelmaali]] tähtsus.

* August 1941 – jaanuar 1942 – kool oli suletud.

* 1942–[[1943]] – kandis kool nime '''Tallinna Kujutava ja Rakenduskunsti Kool'''. Kaotati kõik kujutava kunsti erialad, jäi vaid tarbekunsti erialade õppimise võimalus.