Unnepewe: erinevus redaktsioonide vahel

Keeleteadlase ja onomastiku [[Eduard Roos]]i järgi on Unnepewe nime tänapäevane tähendus eesti keeles 'Õnnepäev'.<ref>Eduard Roos, "Eesti muistseist isikunimedest". In: [[Keel ja Kirjandus]], 1961, nr 6, lk 341–352</ref> Õnnepäeva nimekuju all esineb Unnepewe [[Julius Mägiste]] Henriku Liivimaa kroonika tõlkes<ref>"Henriku Liivimaa kroonika". Eesti Päevaleht, 2008, lk 140. Registris (lk 268) on Unnepewe tõlgendus Õnnepäevana antud siiski küsimärgiga. Lk 265 esineb nimekuju Unnepäev alt viitamine Õnnepäeva alla.</ref> ning ka raamatus "Kui Lembitu kutsus..."<ref>[[Evald Tõnisson]], [[Jüri Selirand]], [[Artur Vassar]], "Kui Lembitu kutsus...". Tallinn: Eesti Raamat, 1968, lk ...</ref> Seda nimekuju kasutas juba [[Juhan Luiga]]<ref>http://www.kirjandusarhiiv.net/?p=693</ref> ning sama tõlgendus on ka ajalooportaalis [[Histrodamus]].<ref>[http://www.histrodamus.ee/?event=Show_event&event_id=2149&layer=124&lang=est#2149 Histrodamus: Sakala taasalistumine, 24. september 1217]{{katkine viide}}</ref> ''Unnepewe'' = Õnnepäev tõlgenduse toetuseks on esitatud mitmed argumente: kroonikas on ''u''-tähega märgitud ka ''õ''-häälikut (''Turme'' ehk [[Tõrma]]), levinuim kroonikavariant sisaldab kahekordset ''nn''-i ja "-päev" on [[Läänemeresoome algkeel|läänemeresoome aluskeelde]] ulatuv liitnime komponent.<ref name=Alvre>[[Paul Alvre]]. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/34888 Eesti ja liivi keeleaines Henriku Liivimaa kroonikas, II : Isikunimed.] ''[[Keel ja Kirjandus]], 1984, nr 9, lk 542–543</ref>