Juhan Kunder: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P + kategooria
Resümee puudub
2. rida:
'''Juhan Kunder''' ([[26. detsember]] [[1852]] [[Holstre vald (Paistu kihelkond)|Holstre vald]] [[Kovali talu]] – [[24. aprill]] [[1888]] [[Peterburi]]) oli [[eesti]] [[näitekirjanik]], [[luuletaja]], loodusloo õpikute autor ja [[pedagoog]].
 
== Elulugu ==
Kunder õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Aastail 1872–1875 õppis ta tol ajal saksakeelses Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris (tänapäeval [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar]]). Pärast lõpetamist töötas ühe aasta õpetajana [[Tartu]]s ja seejärel aastail 1876–1886 [[Rakvere]]s, oli seal majaomanik, linnavolikogu liige ja vabatahtliku tuletõrjeühingu abiesimees. 1878. aastal abiellus ta Theophile Freibergiga. Aastal 1882 sooritas kreiskooli õpetaja eksami.
Kunder õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Aastail 1872–1875 õppis ta tol ajal saksakeelses Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris (tänapäeval [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar]]). 1873. aasta sügisel liitus [[Eesti Üliõpilaste Selts]]iga, mis tollal tegutses [[Kalevipoja-õhtu]]te vormis.
 
KunderPärast õppis Pulleritsu külakoolis, Paistu kihelkonnakoolis, Viljandi alg- ja kreiskoolis. Aastail 1872–1875 õppis ta tol ajal saksakeelses Tartu Elementaarkooliõpetajate Seminaris (tänapäeval [[Tartu Ülikooli õpetajate seminar]]). Pärastõpingute lõpetamist töötas ühe aasta õpetajana [[Tartu]]s ja seejärel aastail 1876–1886 [[Rakvere]]s, oli seal majaomanik, linnavolikogu liige ja vabatahtliku tuletõrjeühingu abiesimees. 1878. aastal abiellus ta Theophile Freibergiga. Aastal 1882 sooritas kreiskooli õpetaja eksami.
Aastail 1885–1886 oli ta ajakirja [[Meelejahutaja (ajakiri)|Meelejahutaja]] toimetaja.
 
Aastail 1885–1886 oli ta ajakirja [[Meelejahutaja (ajakiri)|Meelejahutaja]] toimetaja. Tegi kaastööd ka ajalehtedele [[Eesti Postimees]], [[Sakala (ajaleht)|Sakala]] ja [[Valgus (ajaleht, 1880)|Valgus]].
1886. aastal läks edasi õppima [[Kaasan]]isse, seejärel Peterburi, kus ta 24. aprillil 1888 tüüfusse suri. Juhan Kunder maeti 30. aprillil 1888 [[Rakvere linnakalmistu]]le.
 
1886. aastal läks edasi õppima [[Kaasan]]isse, seejärel Peterburi, kus ta 24. aprillil 1888 tüüfusse[[tüüfus]]se suri. Juhan Kunder maeti 30. aprillil 1888 [[Rakvere linnakalmistu]]le.
 
Juhan Kunder kuulus [[Eesti Kirjameeste Selts]]i (1882–1888 seltsi asepresident), tegutses [[Aleksandrikool]]i liikumises ning kogus aktiivselt [[rahvaluule]]t.
 
Eesti rahvusliku liikumise tegelane [[Hain Henno]] oli Juhan Kunderi poolvend.
 
== Looming ==
41. rida ⟶ 42. rida:
*"[[Mõrsja ja märatsejad]]" (1887)
*"[[Kingu Laos]]" (1890 postuumselt)
 
== Isiklikku ==
Eesti rahvusliku liikumise tegelane [[Hain Henno]] oli Juhan Kunderi poolvend.
 
== Mälestuse jäädvustamine ==
64. rida ⟶ 68. rida:
[[Kategooria:Eesti tuletõrjujad]]
[[Kategooria:Eesti Kirjameeste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed]]
[[Kategooria:Rakvere linnakalmistule maetud]]
[[Kategooria:Sündinud 1852]]