Tšerkesside genotsiid: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
14. rida:
 
==Rahvaarv enne ja pärast genotsiidi==
 
Tšerkesside arvukus enne genotsiidi oli 2-3 miljoni kandis, siis pärast veresauna ja deporteerimist jäi neid Põhja-Kaukaasias järele vaid umbes 5 protsenti algsest arvukusest.<ref>http://www.eesti.ca/tserkessi-faktor/article28825</ref>
 
Mõned Kaukaasia väikehõimud hävitati Kaukaasia sõja ajal täielikult või peaaegu täielikult. Enimkannatanud etnosed olid:
57. rida ⟶ 59. rida:
Protsessi kiirendamiseks pakkus Aleksander II asunikele rahalisi hüvitisi ja mitmesuguseid privileege. 1861. aasta kevadest kuni 1861 aastani moodustati 35 kasaka [[staniitsat]], milles oli 5480 uusasukate perekonda.
 
Teiste seas asusid hilisematel aastatel kunagisele Tšerkessia aladele elama ka Eestist väljarännanud, rajades sinna omad külad. NendeÜheks loodudselliseks onkülaks oli [[Punase Lageda]], mille nimi ühe legendi kohaselt tulebki tšerkesside genotsiidist (st. "punane=verine").<ref>Herkel, Andres. "Tšerkessi genotsiid ja Sotši olümpia". Diplomaatia nr. 7/8, lk. 8-9, august 2010. Kasutatud 23. mai 2013</ref>. Enamus Kaukaasia eesti külasid paiknes Abhaasias, kus elas peamiselt tšerkesside vennasrahvas abhaasid.
 
Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asunikud Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid Tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.<ref>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>