Tšerkesside genotsiid: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
8. rida:
Samal perioodil kolisid ka teised Kaukaasia päritolu muud moslemitest rahvusrühmad Ostaani impeeriumi ja [[Pärsia]]sse juurde.<ref>"Caucasus Survey". Archived from the original on 15 April 2015. Retrieved 23 April 2015.</ref>
==Vene sõjaväe teostatud massimõrv==
Kuigi vastavalt tsaar [[Aleksander II]] poolt antud käsule tulnuks tšerkesse pigem deporteerida ja mitte massimõrvata, teostasid Vene väejuhid enda initsiatiivil tšerkesside massilist tapmist. Kindral Fedajev kirjutas, et Venemaa juhtmõte oli "hävitada pool tšerkessi rahvast, et teine pool alla annaks".<ref>Fadeyev, quoted in Shenfield, Stephen D (1999). "The Circassians : A Forgotten Genocide". In Levene and Roberts, The Massacre in History, page 157</ref> Richmond on märkinud, et Kaukaasia kampaania lõppfaasist on teada raporteid massimõrvadest.<ref>Richmond, Walter (2013). The Circassian Genocide. Page 76</ref>
==Rahvaarv enne ja pärast genotsiidi==
Mõned Kaukaasia väikehõimud hävitati Kaukaasia sõja ajal täielikult või peaaegu täielikult. Enimkannatanud etnosed olid:
{| class="wikitable"
|-
!
|-
| [[Kabardiinid]] || 500,000 || 35,000 || 7.000% || 93.000%
34. rida ⟶ 40. rida:
| [[Zaneid]] ja [[hatugavad]] || 100,000 || 0 || 0.000% || 100.000%
|}
Türgis hakati kõiki väljasaadetuid nimetama "tšerkessideks", sest enamus väljasaadetutest olid adõgeed.<ref>Glenny, Misha (2000). The Balkans, 1804–1999: Nationalism, War and the Great Powers. Granta Books. p. 96. ISBN 978-1-86207-073-8.</ref>
2015. aasta andmetel elas ligi kolmest miljonist tšerkessist enamus eksiilis rohkem kui 50 riigis üle maailma ja ainult väikesel osal ajaloolisest Tšerkessimaast elas umbes 700 000 tšerkessi. Kuigi paljud diasporaa ja eriti Süüria tšerkessid sooviksid tagasi pöörduda ajaloolisele Tšerkessiasse, ei ole Venemaa seda lubanud.<ref>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>
==Väljasaadetud Ottomani Impeeriumis==
Türgi võttis tšerkessid ja teised Kaukaasia rahvad vastu omakasust lähtuvalt. Eesmärk oli asustada neid kui moslemeid Ottomani Impeeriumi kristlastega asustatud aladele.<ref>Richmond, Walter. Circassian Genocide. Page 99</ref>
1864. aastal jõudis Ottomani Impeeriumisse 600 000 tšerkessi, millele hiljem saabus lisa.<ref>McCarthy, Justin. "Factors in the Analysis of the Population of Anatolia" in Population History of the Middle East and the Balkan.</ref>
==Eesti asundused Tšerkessias==
25. juunil 1861 allkirjastas tsaar Aleksander II imperaatorliku kirja pealkirjaga "Põhja-Kaukaasia asuala", mis sisaldas muuses järgmist: "Nüüd Jumala abiga on Kaukaasia lõplik vallutamine lõpusirgel. Mõned aastat kestnud tugevad jõupingutused vaenulike mägilaste välja ajamiseks viljakatest maa-aladest, et need asustada igaveseks Vene kristlastega. Selle teoks tegemisel oli suurim teene [[Kubani kasakad|Kubani kasakatl]].<ref>quoted in Natho, Kadir I (2009). Circassian History. Page 361</ref>
Protsessi kiirendamiseks pakkus Aleksander II asunikele rahalisi hüvitisi ja mitmesuguseid privileege. 1861. aasta kevadest kuni 1861 aastani moodustati 35 kasaka [[staniitsat]], milles oli 5480 uusasukate perekonda.
Teiste seas asusid hilisematel aastatel kunagisele Tšerkessia aladele elama ka Eestist väljarännanud. Nende loodud on
Riigikogu liikme [[Eerik-Niiles Kross]]i sõnul lasub Eestil tšerkesside ees teatav [[auvõlg]], sest Eesti asunikud Musta mere ääres asustati just tšerkesside maale. [[Artur Talvik]] on teinud ettepaneku, et Eesti võiks Süüria põgeneikelaagritest vastu võtta sealseid Tšerkesse, et vähendada oma auvõlga.<ref>https://www.riigikogu.ee/pressiteated/muu-pressiteade-et/riigikogu-liikmed-kohtusid-tserkessi-kogukonna-esindajatega/</ref>
| |||