Muuga (Vinni): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Haldusreform
P Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)
28. rida:
Kõige varasemad kirjalikud teated Muuga elanikest pärinevad 1726. aastast. Kahekümne nelja taluperemehe nimest võib tunda hilisemaid elanikke, kõik küll mitte suures külas vaid selle lähistel. Nii on tuntud talud Teppo, Traguni (Dragouner), Kula (Kulla) jt. [[1726]]. aastal oli Muuga külas peremehi 16, perenaisi 11, kuni 15-aastaseid poegi 44 ja sama vanu tütreid 30. Laste vähesuse üle kurta ei olnud vaja, oli siis tegemist peremehe või saunikuga.
 
1765–1774 oli 12 adramaa suurune Muuga küla krahv G. F. Johann Friedrich von [[Manteuffel]]i valduses. XIX sajandi esimesel poolel oli mõis panditud von [[Berg (Eestimaa aadlisuguvõsa)|Bergile]]ile. Sel ajal, 1834. aastal oli Muuga mõisas 277 hinge. 1841. aastal kuulus Muuga mõis vabahärra, eru[[ooberst]] parun [[Peter von Üxküll-Güldenband|Peter von]] [[Uexküll-Güldenbandt]]ile, kes olnud üsna kuri mõisnik ning halastamatu talupoegade vastu. Kord vihastanud ta põllul äestava poisi peale, peksnud ta kaikaga surnuks ja lasknud sinnasamasse maha matta. „Inimene pole muud kui rääkiv loom,” öelnud ta.
 
Aastail 1613–1940 kuulus Muuga mõis 19 omanikule. Alates 1860. aastast oli mõis [[Neff]]ide valduses.