Vikipeedia

Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Suure-Jaani vald→Põhja-Sakala vald
viki
1. rida:
{{vikinda}}{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.JPG|pisi|Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool, 2008]]
 
5. rida ⟶ 4. rida:
 
== Nimi ==
Kooli ajalugu ulatub 1914. aastasse, kui [[Kõo mõis]]as avati [[Eesti Aleksandrikool]]i järglasena '''Kõrgemajärguline Alampõllutöökool ehk Eesti Aleksandri Alampõllutöökool''', mis aastal 1917 muudeti alampõllutöökeskkooliks.<ref name="olustvere.edu.ee"/>. Aastal 1920 muudeti kooli nimi '''Eesti Aleksandri Kõrgemajärguliseks Alampõllutöökeskkooliks.'''<ref name="olustvere.edu.ee"/>. Samuti toodi 1920. aastal õppetöö üle [[Olustvere mõis]]a. Aastal 1964 muudeti kool '''Olustvere Sovhoostehnikumiks''' ja kooliga ühendati sealsed [[sovhoos]]iüksused. Aastal 1992 sovhoosiüksused koolist lahutati ja kool nimetati ümber '''Olustvere Kõrgemaks Põllumajanduskooliks'''. Aastast 2000 kannab nime Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool.
 
== Ajalugu ==
Olustvere Teenidus- ja Maamajanduskooli ajalugu ulatub 1860. aastatesse, [[Ärkamisaeg|ärkamisaega]], mil [[Viljandimaa|Viljandimaal]] [[Paistu kihelkond|Paistu]] ja [[Tarvastu kihelkond|Tarvastu kihelkonnas]] tekibtekkis talupoegadel kavatsus asutada "1819. aasta „orjapõlveorjapõlve kautamise“kautamise austuseks keiser [[Aleksander I]]-le üks jäädav mälestusmärk". Algatajateks olid [[Holstre]]-[[Pulleritsu]] külakoolmeister [[Jaan Adamson]] (1824–1879), Tarvastu kihelkonna koolmeister [[Hans Wühner]] (1836–1911) ja teised. Kooli mõte arenes aastatega, lõpuks jäi valitsema seisukoht, et see peaks olema kõrgemat tüüpi rahvakool, mis annab eesti taludes sündinud poeglastele emakeeles kõige uuemaid Lääne-Euroopa teadusel põhinevaid teadmisi ja töövõtteid, oskusi põlluharimiseks ning koduloomade pidamiseks.
 
Alustati üldrahvalik rahakogumine. Kokku saadi üle 100 000 rubla. Koostati ka õppeprogramm. Umbes kümme aastat oli möödunud mõtte algatusest, kui ärkamisaja tegelaste nõupidamisel Tarvastus 1870. aastal anti rahakorjamise juhtimine peakomitee kätte, mille esimeheks sai [[Jakob Hurt]].<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=|URL=https://dea.digar.ee/article/jarvateatajaew/1943/08/31/40|Pealkiri=55 aastat Eesti Aleksandrikooli avamisest|Väljaanne=Järva Teataja (1926-1944), nr. 99|Aeg=31. august 1943|Kasutatud=}}</ref> 30 aastat pärast idee sündi, [[1888]]. aastal, asutati [[Põltsamaa]] lähedal [[Kaarlimõisa]]s Eesti Aleksandrikool, lühidalt EAK. Aleksandrikooli mõtte täideviimine oli üks suuremaid eestlaste ettevõtmisi rahvuslikus ärkamisloos [[I üldlaulupidu|esimese üldlaulupeo]], [[Eesti Kirjameeste Selts|Eesti Kirjameeste Seltsi]], [[Vanemuine (selts)|Vanemuise seltsi]] ja [[Karskusselts|karskusseltside]] asutamise kõrval. [[Venestamine|Venestusaja]] surve tõttu ei täitunud soov avada põllumajanduskooli ning koolist kujundati tavaline linnakool, ainult selle erinevusega, et seal lubati õpetada ka eesti keelt.<ref name=":0" />
Algas üldrahvalik rahakogumine. Kokku saadi üle 100 000 rubla. Koostati ka õppeprogramm. Niisiis tekkis Eesti Aleksandrikooli mõte ja ligi 30 aastat hiljem, 1888. aastal saadi avada selleaegse linnakooli tüübina, Põltsamaa lähedal [[Kaarlimõisa]]s Eesti Aleksandrikool, lühidalt EAK. Aleksandrikooli mõtte teke ja selle täideviimine oli üldse üks suuremaid, kui mitte suurim, rahvarohkeim eestlaste ettevõtmisi rahvuslikus ärkamiasloos 19. sajandil, näiteks esimese üldlaulupeo, Eesti Kirjameeste, Vanemuise, karskuse jms seltside asutamise kõrval. EAK mõte köitis rahvast, hoidis rahvuslikke mõtteid, meeli, tundeid ülal, päevakorra tulipunktis enam kui 50 aasta kestel, kooli heaks annetati raha 10 kopikast saja rublani jne. Seoses venestamispoliitika elavnemisega 1880. aastatel lubati luua riigivõimude poolt muidugi venekeelne linnakool, mis 1906. aasta jaanuaris koolis aset leidnud rahutuste tõttu suleti, kooli juhataja [[Jaan Raamot]] mõisteti mahalaskmisele, aga kelle päästis naine Mari Raamot, kes suutis karistussalga ülemat kindral Bezobrazovit veenda valekaebuses nii, et see muutis oma otsuse. Jaan Raamotit hoiti vangistuses 1906. aasta kevadeni.
 
[[1906]]. aasta jaanuaris koolis aset leidnud rahutuste tõttu kool suleti ning kooli juhataja [[Jaan Raamot]] mõisteti mahalaskmisele. Ta pääses tänu abikaasa [[Mari Raamot|Mari Raamotile]], kes suutis karistussalga ülemat kindral Bezobrazovit veenda valekaebuses. Jaan Raamotit hoiti vangistuses 1906. aasta kevadeni.
Kool alustas õppetegevust uuesti 1914. aasta jaanuaris nimetusega Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool Kõos, koolile anti üle kõik EAK varad. 1917. aastal alustati õppetööd eesti keeles. 1919. aastal muudeti kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooliks, millena too töötas kuni 1938. aastani, kusjuures alates 1921. aasta jaanuarist alustati õppetööd Olustvere mõisas, tunduvalt paremates tingimustes, kooli ülekolimine Olustverre toimus 1920. aasta jõulude ajal. Alates 1. augustist 1938 muudeti senist kooli õppeprogrammi nii, et selle lõpetajad võisid otsekohe asuda edasi õppima põllumajandust ülikoolis, kooli nimeks sai Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool. Enne seda pidid otsekohe ülikooli soovijad Olustvere lõpetajad sooritama lisaeksamid, näiteks keskkooli programmi kohaselt saksa keele ja matemaatika õppeainetes Tartus Treffneri eragümnaasiumis vm.▼
 
▲Kool alustas õppetegevust uuesti [[1914]]. aasta jaanuaris Kõos nimetusega Eesti Aleksandri Kõrgemajärguline Alampõllutöökool. Kõos, koolileKoolile anti üle kõik EAK varad. [[1917]]. aastal alustati õppetööd eesti keeles. [[1919]]. aastal muudeti kool Eesti Aleksandri Põllutöökeskkooliks, millena too töötas kuni [[1938]]. aastani, kusjuures alates. 1921. aasta jaanuarist alustati õppetöödtegutseti Olustvere mõisas, tunduvalt paremates tingimustes, kooli ülekolimine Olustverre toimus [[1920]]. aasta jõulude ajal. Alates 1. augustist 1938 muudeti senist kooli õppeprogrammi nii, et selle lõpetajad võisid otsekohe asuda edasi õppima põllumajandust ülikoolis, kooli nimeks sai Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool. Enne seda pidid otsekohe ülikooli soovijad Olustvere lõpetajad sooritama lisaeksamid, näiteks keskkooli programmi kohaselt saksa keele ja matemaatika õppeainetes Tartus Treffneri eragümnaasiumis vm.
1941. aasta 15. veebruarist sama aasta augustini muudeti kool võõrvõimu poolt Olustvere Põllundustehnikumiks ning kohe selle järel, saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 töötas kool Olustvere Kõrgema Põllunduskoolina, siis jälle Nõukogude ajal alates oktoobrist 1944 kuni septembrini 1948 Olustvere Põllundustehnikumina, mille järel see muudeti Olustvere Põllumajandustehnikumiks. 1964. aastal loodi kampaania korras Olustvere Sovhoostehnikum, s.t kool ühendati kohaliku majandiga. Olustvere Sovhoostehnikum tegutses ligi 30 aastat, 1. septembrist 1964 kuni 31. augustini 1992, kusjuures mõni aasta hiljem viidi lõpule tolle pankrotimenetlus.▼
 
Alates 1. augustist 1938 muudeti õppeprogrammi nii, et selle lõpetajad said kohe asuda ülikoolis põllumajandust edasi õppima, kooli nimeks sai Eesti Aleksandri Olustvere Põllunduskeskkool. Varem pidid ülikooli soovijad sooritama näiteks saksa keeles ja matemaatikas lisaeksamid.
 
▲1941. aasta 15. veebruarist sama aasta augustini muudeti kool võõrvõimu poolt Olustvere Põllundustehnikumiks ning kohe selle järel, saksa okupatsiooni ajal 1941–1944 töötas kool Olustvere Kõrgema Põllunduskoolina, siis jälle Nõukogude ajal alates oktoobrist 1944 kuni septembrini 1948 Olustvere Põllundustehnikumina, mille järel see muudeti Olustvere Põllumajandustehnikumiks. 1964. aastal loodi kampaania korras Olustvere Sovhoostehnikum, s.tst kool ühendati kohaliku majandiga. Olustvere Sovhoostehnikum tegutses ligi 30 aastat, 1. septembrist 1964 kuni 31. augustini 1992,. kusjuures mõni aasta hiljem viidi lõpule tolle pankrotimenetlus.
 
Alates 1. septembrist 1992 kuni 31. detsembrini 1999 oli kooli nimeks Olustvere Kõrgem Põllumajanduskool ning alates 1. jaanuarist 2000 kuni tänaseni tegutsetakse Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskoolina.
 
== KirjandusAllikad ==
 
Käsikiri: Põllu- ja maamajanduse eriala kool Olustveres. Eesti Aleksandrikooli asutamisest 125 aastat, koostaja Aimur Joandi valduses, autorõigustes. 2013, arvutis 491 lk. 1 048 468 tähemärki. Kirjanduse loetelus trükiseid 33, arhivaale EAA-st 14, ERA-s 13, EKM EKLA-s 10, Olustvere TMK kooliarhiivist 13, ajakirjandusest 27, kokku 110 nimetust.
* Põllu- ja maamajanduse eriala kool Olustveres. Eesti Aleksandrikooli asutamisest 125 aastat, koostaja Aimur Joandi valduses, 2013.
 
== Viited ==
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Olustvere_Teenindus-_ja_Maamajanduskool"