Alsviķi vald: erinevus redaktsioonide vahel

Rootsi ajal jagunesid Alsviķi mõisa maad Stāmeri ja Laiviņi valdadeks, teised vallad praeguse Alsviķi valla aladel olid Karva, Rezaka, Krāgaskalnsi ja Nēķene vallad. Aastal 1755 olid Alsviķi mõisa maadel Lūkini, Dudi, Šķērsti, Stāmeri ja Laiviņi vallad, lisaks asusid praeguse valla aladel veel Kokuskalnsi, Karva, Rezaka, Krāgaskalnsi ja Nēķene [[mõisavald|mõisavallad]]. Seoses haldusreformiga moodustati Karva ja Rezaka valdadest Karva vald, ülejäänud eelpoolnimetatud vallad liideti aga Alsviķi vallaks. Aastal 1897 liideti Karva valla maad Alsviķi vallaga. Toona oli vallas ligi 2500 elanikku, seal asusid 15 mõisa. Valla maad kuulusid [[Apukalna kihelkond|Apukalna]] ja [[Aluliina kihelkond]]a.<ref name="5CHTk" />

 

 

Aastal 1935 oli Alsviķi valla pindala 130 km² ja seal oli 2113 elanikku. Karva vallas oli toona 961 elanikku.<ref name="PS8Oy" /> 1945. aastal moodustati Alsviķi valda Alsviķi ja Nēķene külanõukogud, Karva valda aga Karva ja Kaktiņi külanõukogud. Aastal [[1949]] likvideeriti mõlemad vallad ametlikult. Aastal 1954 liideti Alsviķi külanõukoguga Nēķene külanõukogu, aastal 1958 aga Vaidava külanõukogu. Mitšurini [[kolhoos]]i ja kolhoosi «Vētra» maad liideti selsamal aastal aga Strautiņi külanõukoguga. Aastal 1961 Strautiņi külanõukogu likvideeriti ja selle maad liideti Alsviķi külanõukoguga, samuti liideti sellega ka Alūksne külanõukogu «Alsviķi» [[sovhoos]]i maad. Aastal 1968 liideti külanõukoguga sama sovhoosi Alūksne linna maaterritooriumile jäänud alad. Aastal 1977 liideti osa külanõukogu maadest [[Alūksne]] linnaga.<ref name="wQTda" /> Aastal 1990 muudeti külanõukogu vallaks, sellega liideti ka Karva vald ja suurem osa Alūksne vallast. 2009. aastast kuulub vald Alūksne piirkonda.