Erinevus lehekülje "Tallinna vallutamine (1944)" redaktsioonide vahel

P
 
== Tallinna vallutamine ==
21. septembril 1944 loodi Nõukogude Kõrgema Väejuhatuse Peakorteri korraldusel neli mehhaniseeritud eelsalka, mille eesmärgiks oli Tallinna hõivamine. Ühe eelasalgaeelsalga moodustas [[8. eestiEesti laskurkorpusLaskurkorpus]], mida alguses juhtis korpuse ülema asetätijaasetäitja polkovnik Martin Pusten, keda ootamatu surma järel asendas polkovnik Vassili Võrk. Salga moodustasid 7. eesti laskurdiviisi 354. laskupolgu 1. pataljon ja 2. pataljoni 5. ja 6. rood, automaatrelvade rood ja kaks rühma tankitõrjepüsside roodust. Eesti laskukorpuse ülema kindralleitnant Lembit Pärna korraldusel paigutataksepaigutati nad 21. septembri hommikul Paasvere juures autodele ja tankidele ning suunataksesuunati Tallinna peale.<ref name="hX6HH" />
 
[[8. Eesti Laskurkorpus]]e [[7. Eesti Laskurdiviis]]i [[354. Laskurpolk|354. Laskurpolgu]] eelsalk eesotsas polguülema [[Vassili Võrk|Vassili Võrguga]] jõudis [[22. september|22. septembril]] [[Kolmas Riik|Saksa]] vägedest maha jäetud [[Tallinn]]a. Tänavad olid tühjad. [[Leitnant]] Johannes Lumiste ja [[jefreitor]] Elmar Nagelman kõrvaldasid [[Pikk Hermann|Pika Hermanni]] tornis lehvinud [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] [[Eesti lipp|sinimustvalge lipu]] ja heiskasid asemele [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] [[Nõukogude Liidu lipp|punalipu]]. Samas (28. septembril 1944 ilmunud ajalehe Uus Postimees reportaažis on Pika Hermanni torni esimese punalipu heiskajatena märgitud hoopis punaväelased V. Vrjurkov ja N. Golovan.<ref name="nDu2l" />).
 
Viimased suured põgenikelaevad olid Tallinnast lahkunud [[20. september|20.]] ja [[21. september|21. septembril]] ning mõned väikesed sõjalaevad, kuhu ka põgenikke peale võeti, veel 22. septembri hommikul.<ref name="Grabbi" /> Viimane Saksa väeüksus, mis Tallinnast sel hommikul lahkus, oli 531. mereväe suurtükipataljon. Enne laevaleminekut hävitati kõik suurtükid ja muu relvastus, erivarustus, relvad, mida polnud võimalik evakueerida, laskemoon, telefonikeskjaam, raadiomaja, vedurid, vagunid ja raudtee. Tallinna elektrijaamale avati tuli merelt ja sadam purustati.