Keila–Haapsalu raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
P sammaskäik |
||
38. rida:
Raudteeliini ehitust Keila ja [[kuurort]]linna Haapsalu vahel alustati 1902. aastal ja see ([[vene keel|vene]] ''Кегель-Гапсальская железная дорога, КГЖД'' - Kegel-Gapsalskaja železnaja doroga) avati 1905. aastal. Avatud raudteeliin võimaldas reisijatevedu [[Looderaudtee]] [[Balti raudtee]]liini [[Tallinna–Keila raudtee]] jätkuna kuurortlinna Haapsalusse, [[Haapsalu kreis]]i keskusesse.
Haapsalut, üksnes seal asuva [[ravimuda]]ga, hindas puhkusekohana Venemaa keiser [[Nikolai II]] ning koos raudteeharuga ehitati Haapsalusse ka keisri ja keisriperekonna vastuvõtuks esinduslik [[Haapsalu jaamahoone]]. 39 meetrine avatud [[sammaskäik|galerii]], mis ühendas raudteejaama Keiserliku paviljoniga (kus tänapäeval asub [[Eesti Raudteemuuseum]]) ning keiserliku rongi vastuvõtuks vajalik 216 meetri pikkune [[perroon]].
==Raudteejaamad raudteeliinil==
| |||