Laine (vahilaev): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
118. rida:
=== Eesti teenistuses ===
[[Pilt:Laine komandosild 1930 aastad.jpg|pisi|Laine sild ja mereväelasi]]
13. novembril 1918 võtsid [[kaitseliit]]lased laeva Tallinnas sakslastelt üle ja see sai ellu kutsutavate Eesti Merejõudude esimeseks [[sõjalaev]]aks '''Laine''' (nime kirjapilt vähemalt Vabadussõja lõpuni '''Laene'''). Komandöriks määrati järgmuisel päeval kaugsõidukapten [[Eduard Loomus]]. Esmalt määrati Laine Tallinna sadama komandandi käsutusse, kuid anti peagi Kaitseliidule, et patrullida Tallinna ümbruses merel. Laeva näol oli tegemist murranguga Eesti merekaitse loomisel - esmakordselt oli eestlastel oma relvastatud laev, millega näidata noore riigi lippu merel.
1918. aasta detsembri algul saadeti Laene vahti pidama Tallinna lähistele Soome lahele, kus pidas koos lastiga kinni 4 [[Nõukogude Venemaa]] kaubalaeva (hilisemad Baltonia, [[Kajak (laev)|Kajak]], [[Kodumaa (laev)|Kodumaa]] ja Libava), mis suunati hiljem koos sama lastiga juba Eesti Vabariigi huvides edasi. Võttis seejärel alates 23. detsembrist [[suurtükilaev]]ana ja [[dessantlaev]]ana osa paljudest Vabadussõja mereoperatsioonidest. Rahuajal kasutati Lainet esmalt lühiajaliselt piirivalvelaevana, seejärel peamiselt ühenduse pidamiseks merekindlustega ja meremärklaudade vedamiseks. Aastail 1929–1930 laeva kapitaalremonditi ja moderniseeriti. Laine oli lühikest aega ka uute [[Kalev-klassi allveelaevad]]e esimene baaslaev. Sõja korral määrati laeva ülesandeks merekindluste ette veesatavate miinitõkete valvamine. 1938. a sattus Laine avariisse ja saadeti talvel dokki, kus vahetati välja suur osa kereplaadistusest. 1939. a kevadel renoveeriti Arsenali tehases laeva suurtükid.
| |||