Vikipeedia

Aino Thauvón-Suits: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
PResümee puudub
1. rida:
[[Fail:Aino-Thauvon-Suits.jpg|paremal|pisi|Aino Thauvón-Suits.]]
'''Aino Emilia Thauvón-Suits''' (sündinud [[9. november|9. novembril]] [[1884]] Soomes Olulu läänis [[Haapajärvi linn|Haapajärvi]] kihelkonnaskihelkond –Oulu surnudlään Soome – [[8. august]]il [[1969]] Rootsis [[Göteborg|Göteborgis]] Rootsi) oli soome päritolu [[estofiil]]ist tõlkija ja kirjanik ning ühiskonnategelane rootsieestlaskonnas.
 
== Elulugu ==
[[Fail:NIKOLAI_TRIIK_1914_Aino_Suitsu_portree.jpg|pisi|"Aino Suits", 1914, [[Nikolai Triik]].]]
 
Aino Emilia sündis '''pastor Emil Thauvóni''' (1858–1926) ja '''Katarina Thauvón'''i (s. '''Hedmansson''' 1859–19821859–1892) esimese lapsena. Aino oli saanud 8-aastaseks, kui tema ema suri. Talle sai saatuslikuks kuuenda lapse sünnitamine. Isale jäid lisaks Aino Emiliale lapsed Kaarlo Johannes Thauvón, Arvo Immanuel Thauvón, Toini Maria Thauvón ja Lyyli Elisabeth Thauvón. 1894 sai Aino endale kasuema, kui isa abiellus Maria Montelliga ning perre sündis veel lapsi Aili Maria Thauvón ja Esko Emil Thauvón.
 
Aino õppis Oulu tütarlastekoolis, hiljem Mikkeli tütarlastegümnaasiumis, mille lõpetas 1900. Pärast täiendas ta end Helsingi uues ühisgümnaasiumis, et astuda 1903. aasta sügisel [[Helsingi Ülikool]]i. Ta valis peaaineteks soome keele ja kirjanduse, soome ja võrdleva etnograafia, kunstiajaloo ülemastmes, soome ja võrdleva rahvaluule ja geograafia. Lisaks õppis ta joonistamist.
 
Oma tulevase abikaasa '''[[Gustav Suits]]uga''' tutvus Aino 1906. aastal Helsingis Emakeele Seltsis (Kotikielen Seuras), kus Gustav Suits pidas loengut. Aino ja Gustavi laulatus toimus 1911. aasta jaanuaris Pudasjärvil. Nad elasid Helsingis. Gustav Suits töötas Helsingi ülikooli raamatukogus, hiljem Vene gümnaasiumis soome ja rootsi keele õpetajana. 1914. aastal sündis nende esimene laps [[Maret Suits|'''[[Maret Suits]]''']]. Laps sündis Aino isakodus. Õnne varjutas Aino tervisekriis, kuid peagi tervis taastus.
 
Aino ja Gustav Suits aitasid kaasa Eesti iseseisvuse tunnustamisele läbi välisdelegatsioonide tegevuse korraldamise. Aino saadeti talunaiseks maskeerituna salajase kullerina Tallinna nõu pidama ja raha tooma. Missioon kestis augustis oktoobrini, osutudes arvatust hädaohtlikumaks. Gustav Suits sai ülesandeks luua Stockholmis Eesti Informatsioonibüroo Skandinaavias.
15. rida:
Luuletaja [[Eino Leino]] elas 1920. aastate alguses Suitsude juures Helsingis. Kui Gustav Suits oli 1921.a. asunud tööle [[Tartu Ülikool|Tartu ülikool]]i kirjandusajaloo professorina, korraldas Aino Suits Eino Leinole reisi Eestisse.<ref>https://estofilia.finland.ee/2018/01/eino-leino.html</ref> Leino kutsujaiks olid Tallinna ja Tartu kirjanikud ning kunstiühingu [[Pallas]] seltskond.
 
19. mail 1921 sündis Aino teine tütar [[Helga Suits|'''[[Helga Suits]]''']]. 1. juulil 1924 kinnitati Aino Suits [[Tartu ülikooliülikool]]i soome keele lektoriks. Ta pidas soome keele loenguid nii algtasemel õpilastele kui edasijõudnutele, ta kursus "Jooni kaasaegsest soome kirjandusest" käsitles kirjanduslugu Kalevalast uuema kirjanduseni.
 
1933 asutas Aino Suits koos Gustav Suitsu, [[Friedebert Tuglas]]e, [[Alfred Koort]]i jt kultuuriinimestega [[Tartu Draamateatri Selts]]i ja ta valiti selle esimeheks. Seltsi juures hakkas tegutsema näitekunsti stuudio.
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Aino_Thauvón-Suits"