Genova vabariik: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jeanambr (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
P Ameerika
76. rida:
Kuid õitseng ei jäänud kestma. [[Kuldhord]] vallutas Genovalt [[Krimm]]is Kaffa ja aastal 1347 toodi Genova kaubapunktist [[Kaffa]]st ([[Feodossia|Theodosia]]) Krimmi poolsaarelt, Mustas meres Euroopasse [[Must Surm]]. [[Mongolite riik|Mongolite riigi]] killustamise järel katkes ka transiit mööda [[Siiditee]]d. Pärast majanduse ja rahvastiku kokkuvarisemist võttis Genova omaks Veneetsia valitsemismudeli ning eesistujaks sai [[doodž]] (vaata [[Genova doodž]]). Sõjad Veneetsiaga jätkusid, ja [[Chioggia sõda]] (1378–1381) – kus Genoval peaaegu õnnestus Veneetsia otsustavalt alistada – lõppes Veneetsia ülemvõimu taastamisega [[Aadria meri|Aadria merel]]. Aastal 1390 algatas Genova prantslaste abiga [[ristisõda|ristisõja]] [[berberid|berberi]] piraatide vastu ja [[Mahdia piiramine|piiras Mahdiat]]. Kuigi seda ei ole hästi uuritud, näib [[15. sajand]] olevat Genova jaoks tormiline aeg. Pärast Prantsuse ülemvõimu aastatel 1394–1409 läks Genova [[Milano]] [[Visconti]]de valitsemise alla. Genova kaotas Sardiinia [[Aragóni kuningriik|Aragónile]], [[Korsika]] sisemässule ning [[Lähis-Ida]], [[Ida-Euroopa]] ja [[Väike-Aasia]] [[koloonia]]d türklaste [[Osmanite riik|Osmanite riigile]].
 
Genova suutis oma positsiooni stabiliseerida [[16. sajand]]isse jõudes, eriti tänu [[Andrea Doria]] jõupingutustele, kes rajas aastal 1528 uue põhiseaduse, tehes Genova Hispaania impeeriumi satelliidiks. Sellele järgnenud majandusliku elavnemisega kogusid paljud aristokraatlikud Genova perekonnad, nagu Balbi, Doria, Grimaldi, Pallavicini ja Serra, tohutu varanduse. Felipe Fernández-Armesto ja teiste järgi tavad, mida Genova [[Vahemeri|Vahemerel]] arendas (nagu [[varaorjus]]), olid olulised [[Uus MaailmAmeerika|Uue Maailma]] uurimisel ja hõlvamisel. [[Christoph Kolumbus]] näiteks oli Genovast pärit ja annetas kümnendiku oma sissetulekust [[Ameerika]] avastamisest [[Hispaania]]le ''[[Banco di San Giorgio]]le'' Genovas, et leevendada toidu maksustamist.
 
Genova tipphetkedel 16. sajandil meelitas linn paljusid kunstnikke, sealhulgas [[Peter Paul Rubens]], [[Michelangelo Caravaggio]] ja [[Anthonis van Dyck]]. Arhitekt [[Galeazzo Alessi]] (1512–1572) projekteeris paljud linna suurepärastest [[palee]]dest, nagu tegi seda hiljem ka [[Bartolomeo Bianco]] (1590–1657), [[Genova ülikool]]i projekteerija. Mitmed Genova [[barokk]]- ja [[rokokoo]]<nowiki/>kunstnikud asusid mujale ja mitmed kohalikud kunstnikud said silmapaistvaks.