Vecjērcēni mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub
PResümee puudub
4. rida:
Jērcēni mõisa (''Wolfahrtslinde'') kohale rajati aastal [[1560]] [[Ēvele mõis]]a karjamõis. [[1562]]. aasta 10. juunil läänistas [[Poola kuningas]] [[Zygmunt II August]] [[Volmari ordulinnus|Volmari linnuse]] ülemaks tõusnud [[Bernhard von Hoeweln]]ile tänutäheks truuduse eest ulatuslikud maavaldused Volmarist Valga poole jäävas Évele (Wohlfahrt) kihelkonnas. Nende seas olid ka Jērcēni maad, mis toona kandsid nime ''Gercenhof''.<ref>Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands, Volume 1, Heinrich von Hagemeister, lk 286</ref> Hoewelnid asusid elama Jērcēni ja kasvatasid seal lambaid, seega andis rahvasuu tema elamisele nime Jeru māja (''Jääramaja'').<ref>[http://www.strencunovads.lv/index.php?p=7331&lang=1357&pp=10108 Strenču novada pašvaldība]</ref> Rootsi ajal läks mõis [[Oxenstierna]]de valdusse.
 
Vahepeal Palmstrauchide valduses olnud külamõis oli [[XIX sajand]]i alguses [[Jarmerstedt]]ide valdusse, kes jagasid selle pooleks, rajades sinna Vecjērcēni ja [[Jaunjērcēni mõis]]ad.<ref>http://www.atputasbazes.lv/lv/apskates_objekti/5390_jercenmuiza/</ref> Esimese neist ostsid [[Torklus]]ed, seejärel läks see [[Brömsen]]ite vadusse ja aastal [[1852]] ostis selle H. Horvici nimeline arst.
 
==Viited==