Redaktsioon: 8. juuni 2018, kell 00:48 redigeeri Parveto (arutelu \| kaastöö) 2905 muudatust Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus: ümberlülitus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 18. juuni 2018, kell 19:53 redigeeri eemalda Adeliine (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 126 041 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: ~~<div class="tright" style="clear:none">~~ [[Pilt:Hoergeraet analog 050609.jpg \| pisi \|~~160px \|~~ Analoogvõimendiga kuuldeaparaat (kõrva taha paigutataval võimendikarbil on näha helivaljuse regulaator ja toitelüliti)]] ~~</div>~~▼ ▲<div class="tright" style="clear:none"> [[Pilt:Hoergeraet analog 050609.jpg \| pisi \|160px \| Analoogvõimendiga kuuldeaparaat (kõrva taha paigutataval võimendikarbil on näha helivaljuse regulaator ja toitelüliti)]] </div> '''Kuuldeaparaat''' on [[vaegkuulmine\|vaegkuulmise]] korral kasutatav meditsiinitehniline abiseade [[Kuulmine\|kuulmise]] (täpsemalt küll heli [[kuuldavuse]]) parandamiseks või ka kuulmise taastamiseks. Kõige suurem kuuldeaparaatide kasutajate grupp on eakad inimesed, kuna koos eaga kuulmine halveneb vältimatult. Ajalooliselt võib esimesteks elektroonseteks kuuldeaparaatideks pidada [[~~Süsimikrofon\|süsimikrofoni~~süsimikrofon]]i kasutamisel põhinevaid kuuldeaparaate (Alexander Graham Bell ~~1800ndate~~19. sajandi lõpuveerandil). Nende puhul heli kuuldavuse paranemine ei põhinenud mitte niivõrd signaali võimendamisele, kuivõrd muude asjaolude ärakasutamisele. Mikrofoni sai viia heliallikale oluliselt lähemale kui saaks viia kuulaja kõrva ja samal ajal sai elektriliselt reprodutseeritava heli allika (valjuhääldi või kõrvaklapi) tuua kuulaja kõrvale väga lähedale. Lisaks võidi kasutada mikrofoni ees veel ruuporit. Mikrofoni sai viia heliallikale oluliselt lähemale kui saaks viia kuulaja kõrva ja samal ajal sai elektriliselt reprodutseeritava heli allika (valjuhääldi või kõrvaklapi) tuua kuulaja kõrvale väga lähedale. Lisaks võidi kasutada mikrofoni ees veel ruuporit. Alates ~~1920ndatest~~1920. aastatest on aga elektronvõimendi kasutamine saanud põhiliseks kõrva suunatava heli tugevdamise viisiks. Lampelektroonika ajajärgul piiras nende laialdast kasutamist aga oluliselt see asjaolu, et lampide katoodide kütteks on vaja suhteliselt palju elektrienergiat, mistõttu toiteallikad pidi olema suhteliselt suured. Väga laialdase leviku said sellised kuuldeaparaadid 1900ndate teisel poolel seoses [[pooljuhtelektroonika]] arenguga. Mitmed esimesed analoogmikroskeemid tehti just kuuldeaparaate silmas pidades. Senisest taskus või kotis kantavast kuuldeaparaadist sai miniatuurne seade.▼ Lihtsamad kuuldeaparaadid kujutavad endast [[mikrofon\|mikrofoni]] koos [[helivõimendi]]<nowiki/>ga, mille abil võimendatud helisignaal antakse [[kuular]]i vahendusel sisekõrva kas õhu või erandjuhul koljuluu kaudu. Tavaliselt on sellised kuuldeaparaadid teostatud kõrva taha paigutatavatena.▼ ▲Väga laialdase leviku said sellised kuuldeaparaadid ~~1900ndate~~20. sajandi teisel poolel seoses [[pooljuhtelektroonika]] arenguga. Mitmed esimesed analoogmikroskeemid tehti just kuuldeaparaate silmas pidades. Senisest taskus või kotis kantavast kuuldeaparaadist sai miniatuurne seade. ▲Lihtsamad kuuldeaparaadid kujutavad endast [[mikrofon~~\|mikrofoni~~]]i koos [[helivõimendi]]~~<nowiki/>~~ga, mille abil võimendatud helisignaal antakse [[kuular]]i vahendusel sisekõrva kas õhu või erandjuhul koljuluu kaudu. Tavaliselt on sellised kuuldeaparaadid teostatud kõrva taha paigutatavatena. Kuular võib asuda mikrofonist ja helivõimendist eraldi või nendega koos. Viimasel juhul tekib suurtel võimendustel probleeme akustilise tagasisidestuse tõttu tekkiva vilistamaminekuga, mis ohustab kuulmist, seda vaatamata võimendi väljundvõimsuse piiramise olemasolule. [[Pilt:Phonak_Versata.jpg\|pisi\|100px\|Kõrvasisene digitaalne kuuldeaparaat]] Mikrofon, võimendi ja kuular võivad olla välisesse[[kuulmekäik ~~\| kuulmekäiku~~]]u paigutamiseks sobivalt kokku ehitatud. Selliseid kõrvasiseseid kuuldeaparaate on hakatud üha enam kasutama. Kuna vajalik väljundvõimsus on vaid millivati suurusjärgus, siis ei ole toiteallika väiksus nende puhul piiravaks asjaoluks saanud. Kuuldeaparaatides võidakse kasutada [[Numbriline signaalitöötlus\|numbrilist signaalitöötlust]]. Selliseid kuuldeaparaate nimetatakse digitaalseteks, kuigi (analoogiliselt [[DSP]]-lega) on sisend- ja väljundsuurused tegelikult ikka analoogsuurused (heli). Veelgi keerukamad on [[~~implanteeritav~~implantaat\|implanteeritavad]]~~<nowiki/>ad~~ kuuldeaparaadid, milles [[Heli analüüs\|helisignaali analüüs]]~~<nowiki/>~~i tulemusena saadud normaalsetele kuulmissignaalidele lähedased signaalid edastatakse inimese (patsiendi) kuulmissüsteemi närvidesse kas kohlea kaudu ([[kohleaarimplantaat]]) või otse aju kuulmiskeskusesse. Mõlemal juhul on kuuldeaparaadi ühe osa paigaldamine seotud kirurgilise operatsiooniga ([[implanteerimine]]). Mikrofoni- ja helisignaali analüsaatoriga osa aparaadist on kehaväline. Selliste seadmete puhul saab tõesti rääkida kuulmise taastamisest (kaasasündinud kuulmispuude puhul küll tinglikult). Eestis hakati kuuldeaparaate massiliselt tootma 1970ndate aastate lõpus ([[Tallinna Pooljuhttakistite Tehas]], hilisem (H.Pöögelmanni nimeline) [[Elektrotehnika Tehas]] või [[Pooljuhtseadiste Tehas]], ja [[Tondi Elektroonika]] ning teised ettevõtted). == Välislingid == [http://forte.delfi.ee/news/teadus/kuuldeaparaat-kuidas-see-tootab-ja-millist-saab-valida?id=66639127 Kuuldeaparaat: kuidas see töötab ja millist saab valida?] [http://kuulmisabi.kuusit.ee/index.php?title=Kuuldeaparaat Kuuldeaparaat. Kuulmisabi Kogukond] 31. rida ⟶ 26. rida: [[Kategooria:Kuulmine]] [[Kategooria:Biomeditsiinitehnika]] ~~[[Kategooria:Proteesid]]~~ [[Kategooria:Meditsiiniseadmed]] ~~[[Kategooria:Biomeditsiinielektroonika]]~~ ~~[[Kategooria:Meditsiinielektroonika]]~~ ~~[[Kategooria:Meditsiin]]~~ [[Kategooria:Helitehnika]]

Kuuldeaparaat: erinevus redaktsioonide vahel