Metskits: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
P Funktsioon (bioloogia) |
||
28. rida:
Metskitsel on kerge keha ning tugevad, kuid peenikesed [[Jalg|jalad]]. Soojadel [[Aastaajad|aastaaegadel]] on metskitse [[karvastik]] punakaspruun, [[talv]]el hallikas. [[Suvi|Suvel]] lopsaka [[Alustaimestu|alustaimestikuga]] värvikirevas metsas mõjub punakaspruun karvastik suurepärase [[varjevärvus]]ena. Talvel toimib hall karvastik ideaalselt raagus [[Võsa|põõsastike]] taustal. Metskitse tagaosa ja sabapiirkonda kaunistavad valged [[karvad]], mida nimetatakse rahvakeeli "sabapeegliks".<ref name=":0">Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk. 5 31.10.17</ref> Isaseid metskitsi nimetatakse [[Sokk (loom)|sokkudeks]], emased on lihtsalt kitsed.
Sokud kannavad enamuse aasta jooksul mitmeharulisi [[Sarved|sarvi]], millega uhkustatakse [[paaritumisperiood]]il. Sarved kasvavad sokkudele talvel ja [[Kevad|varakevadel]] ning heidetakse maha [[November|novembris]]. Sarvede esmane [[Funktsioon (bioloogia)|funktsioon]] ei ole kindlasti kaitsta [[kiskja]]te eest, sest talvel, mil metskitsed enim kaitset vajavad, on sokud sarvitud. Küll aga on sarved olulised [[turniirirelvad]], et tõestade teistele sokkudele oma üleolekut. Kasvavatel karvastel sarvedel on veel üks roll täita: karvastel sarvedel on olemas [[lõhnanäärmed]] ning sarvede paljaks hõõrumisel vastu puud, eritub karvadest [[sekreet]]i, millega tähistatakse [[territoorium]]it.<ref>Randveer T. (Tallinn "Valgus" 1989) Metskits lk. 19 28.11.17</ref>
Sokk erineb kitsest kõige enam tänu sarvede olemasolule, kuid sügisel ja talvel, mil metskitsed on ilma sarvedeta, peetakse soku tunnuseks umbes 10 cm pikkust karvatuusti kõhu all, mida teisisõnu nimetatakse "pintsliks". Kitsel seevastu on 5–7 cm pikkustest kollakatest karvadest "põll" valge "peegli" alaosas.<ref name=":0" />
| |||