Elektrijuht: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 80.235.7.22 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Raamaturott. |
P Detail (masinaehitus) |
||
9. rida:
Metallide juhtivus tuleneb nende [[aatom]]ite [[elektronkate|elektronkatte]] väliskihi [[elektron]]ide ehk [[valentselektron]]ide nõrgast sidemest aatomituumaga. Kõik metallid on [[keemiline element|keemilised elemendid]], mis asuvad [[Mendelejevi tabel]]is [[boor]]i ja [[poloonium]]it ühendavast diagonaalist vasakul. Neil on väliskihis alla nelja elektroni ning nad on valmis neid ära andma, et saavutada stabiilsemat olekut. Elektrone saab vähese [[energia]]kuluga aatomitest lahti kiskuda, nii et neist võivad saada [[elektrivool]]u kandjad. Niisugust juhtivust nimetatakse elektronjuhtivuseks.
Parimad elektrijuhid on [[kuld]] ja [[hõbe]]. Et need materjalid on kallid, kasutatakse nende asemel enamasti [[vask]]e, mis on samuti hea elektrijuht. Kõik need keemilised elemendid paiknevad perioodilisustabelis samas rühmas ja omavad välises elektronkihis ainult ühte elektroni, mille loovutavad kergesti. Sellest on tingitud ka nende hea elektronjuhtivus. Metalljuhte kasutatakse [[juhe|juhtmete]] ning [[elektriseadmed|elektriseadmete]] elektrit juhtivate [[detail (masinaehitus)|detail]]ide valmistamiseks.
Metallide elektrijuhtivus sõltub ka juhi [[temperatuur]]ist. Temperatuuri tõusuga eritakistus kasvab ja seega juhtivus halveneb. Juhi materjali elektrijuhtivuse sõltuvust temperatuurist iseloomustab [[takistuse temperatuuritegur]].
| |||