Ateism: erinevus redaktsioonide vahel

Ateistlike vaadete omaksvõtt [[euroopa|Euroopas]] varajasel [[keskaeg|keskajal]] ja [[keskaeg|keskajal]] oli küllaltki haruldane (vt [[Inkvisitsioon|Keskaegne inkvisitsioon]]); huvi [[metafüüsika]], [[religioon|religiooni]] ja [[teoloogia]] vastu oli inimeste hulgas valdaval kohal. Ometi oli ka liikumisi, mis tegelesid heterodoksete kontseptsioonidega [[kristlus|kristliku]] [[jeesus|Jumala]] kohta, sealhulgas peavoolust erinevate vaadetega loodusele ning Jumala kõikvõimsuse ja – teadlikkusele. [[indiviid|Indiviidid]] ja grupid, nagu [[Johannes Eriugena]], [[David Dinantist]], [[Bena Amalric]] ja [[Vaba Vaimu Brethen]] säilitasid [[kristlus|kristliku]] vaatenurga. [[Nicolas Cusa]] pooldas teatavat vormi [[fideism|fideismi]], mida ta ise kutsus '[[docta ignorantia]]' (õpitud ignorantsus), väites, et [[Jumal]] on väljaspool inimlikku liigitamist ning meie teadmised Jumalast piirduvad oletustega. [[William Ockham]] inspireerituna anti-metafüüsilistest kalduvustest koos oma nominaalse piiranguga inimmõistusele seoses üksikute objektidega, arvas, et jumala olemust on võimatu inimintellekti poolt [[intuitiivsus|intuitiivselt]] või [[ratsionalism|ratsionaalselt]] hoomata. [[william ockham|Ockhami]] järgijad, nagu [[John Mirecourt]] ja [[Nicholas Autrecourt]], edendasid ta vaateid. Tulemuseks olev usu ja mõistuspärasuse eraldumine mõjutas hilisemaid [[teoloog|teolooge]] nagu [[John Wycliffe]], [[Jan Hus]] ja [[Martin Luther]].

 

 

===Varajane modernismiperiood===