Hietaniemi kalmistu: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[File:Memorial of the Estonian War of Independence in the Hietaniemi Cemetery.jpg|thumb|320px|Eesti Vabadussõjas langenute mälestussammas, püstitanud [[Eesti Abistamise Peatoimkond]]<ref>{{netiviide | URL = http://estofennia.eu/virolaisuus-hietaniemen-hautausmaalla/ | Pealkiri = Virolaisuuden moninaiset juuret Helsingin Hietaniemessä | Väljaanne = Estofennia | Autor = Pekka Linnainen | Aeg = 6.06.2014 | Kasutatud = 1.06.2018 | Keel = soome keeles }}</ref>]]
Hietaniemi kalmistu on asub [[Helsingi]] kesklinna lääneosas, [[Lapinlahti]] asumis. [[1829]]. aastal kasutusele võetud luterlik kalmistu on kultuuriajalooliselt Soome kõige tähtsam kalmistu, millest on kujunenud ka populaarne turismiobjekt.<ref name=seurakunta>{{netiviide | URL = https://www.helsinginseurakunnat.fi/hietaniemenhautausmaa.html.stx | Pealkiri = Hietaniemen hautausmaa | Väljaanne = Kalmistu koduleht | Aeg = 2018 | Koht = Helsingi | Väljaandja = Helsingin seurakuntayhtymä| Kasutatud = 31.05.2018 | Keel = soome }}</ref>
Soome ajaloo suurkujude kõrval puhkavad Hietaniemis ka paljud eestlased ja Eesti ajalooga seotud soomlased, näiteks mitmed [[Tartu Ülikool]]i õppejõud, samuti [[Eesti hümn]]i helilooja, saksa päritolu [[Fredrik Pacius]]. Kalmistule on maetud vähemalt 120 Eesti [[Vabadusrist]]i kavaleri<ref>{{cite book | last=Pihlak | first=Jaak | authorlink=Jaak Pihlak | coauthors=Mati Strauss, Ain Krillo | year=2016 | title=Eesti Vabaduse Risti kavalerid | publisher=Vabadussõja Ajaloo Selts | location=Viljandi }}</ref> ning kangelaskalmistul puhkab ka kaheksa Soome [[Jätkusõda|Jätkusõja]] [[Soomepoisid|soomepoiss]]i.<ref name=linnainen>{{netiviide | URL = http://hietaniemi.estofennia.eu | Pealkiri = Jalutuskäik läbi Eesti ja Soome ühisajaloo Hietaniemi kalmistul Helsingis | Autor = Pekka Linnainen | Failitüüp = PDF | Täpsustus = | Väljaanne = | Aeg = 25.5.2018 | Kasutatud = 31.05.2018 | Keel = eesti }}</ref> Hietaniemi kalmistu osatähtsust Eesti–Soome suhete ajaloos kinnitab ka [[Soome Suursaatkond Tallinnas|Soome Tallinna Suursaatkonna]] poolt avaldatud veebigalerii [[Estofilia]], milles tutvustatud sajast [[estofiil]]ist puhkab siin kolmandik, enamus surnutest.<ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/p/100lugu.html | Pealkiri = 100 lugu soomlastest Eesti sillal | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 3.05.2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 3.06.2018 | Keel = Eesti ja soome }}</ref>
| |||