Redaktsioon: 1. juuni 2018, kell 10:01 redigeeri Kollimaator (arutelu \| kaastöö) 63 muudatust →‎Seisulained looduses Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 1. juuni 2018, kell 10:04 redigeeri eemalda Kollimaator (arutelu \| kaastöö) 63 muudatust →‎Seisulained looduses Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
9. rida: == Seisulaine järgud == '''Seisulaine järk''' kasvab, kui kehal pikkusega L hakkavad levima suurema [[Sagedus\|sagedusega]] ehk lühema [[Lainepikkus\|lainepikkusega]] lained. Kõrgemaid järke seisulaineid nimetatakse [[Ülemheli\|ülemhelideks]]. Näiteks instrumentide [[tämber]] sõltub [[Ülemheli\|ülemhelide]] arvust ja suhtelisest tugevusest.[[Fail:Moodswingerscale.svg\|link=https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Moodswingerscale.svg\|pisi\|400x400px\|Seisulainet on võimalik modelleerida kahest otsast kinnitatud nöörina: Mida kõrgema sagedusega laineid tekitada ehk mida kiiremini nööri ühest otsast ülesse-alla liigutada, seda rohkem sõlmi ja paise tekib ehk seda kõrgemat järku seisulainet näeme.]] 49. rida: Seisulained tekitavad '''helisid'''. Andes metallvardale mehaanilise löögi, hakkavad vardasse tekkima kõik erineva [[Sagedus\|sagedusega]] [[Võnkumine\|võnkumised]] ehk kõik erinevat järku seisulained. Sõltuvalt varda kinnihoidmise kohast jäävad [[Võnkumine\|võnkuma]] ainult seisulained, millel on sõlm kinnihoidmise kohas. Need seisulained tekitavad [[Kõrv\|inimkõrvale]] kuuldava varda helisemise. [[Fail:Ringingrodlong1200.jpg\|keskel\|pisi\|385x385px\|Kui hoida metallvarrast täpselt keskelt ning lüüa varrast haamriga, jääb vardas võnkuma teist järku seisulaine, mis paneb varda kõlama teist järku seisulainele iseloomulikult. Hoides keskelt, on näpud sõlme asukohas ning seetõttu ei summuta varda kinnihoidmine lainet.]]'''Aatomituuma''' ümbritsev [[elektron\|'''[[elektron]]''']] moodustab ka seisulaine. Elektroni hoiavad kinni tuuma tõmbejõud, ning selle energiatasemed on '''diskreetsed,''' [[Kvantmehaanika\|kvanditud]]'''.''' Selline elektron sarnaneb otstest kinnitatud pillikeelega, millel saavad tekkida üksnes teatud kindlate, diskreetsete [[Sagedus\|sageduste]] (ja lainepikkustega) '''seisulained'''. Need lubatud sagedused on määratud [[Kvantarv\|kvantarvudega]] 1, 2, 3, ... ja nii edasi. == Pikilainete seisulaine kujutamine helilaine näitel ==

Seisulaine: erinevus redaktsioonide vahel