Küsitlus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Uus lehekülg: ''''Küsitlus''' on andmekogumise meetod, kus vajaliku informatsiooni saamise jaoks pöördutakse mingist valikupõhimõttest lähtuvalt teatava hulga inimeste ehk vastajate poole...' |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Küsitlus''' on andmekogumise meetod, kus vajaliku informatsiooni saamise jaoks pöördutakse mingist valikupõhimõttest lähtuvalt teatava hulga inimeste ehk vastajate poole ning fikseeritakse nende vastused uurijate poolt eelnevalt väljatöötatud küsimustele. Küsitlus on andmekogumismeetod, mis kasutab [[küsimustik]]ke (ankeete) või [[intervjueerimine|intervjueerimist]] ning mille abil saab koguda nii [[kvantitatiivsed andmed|kvantitatiivseid]] kui ka [[kvalitatiivsed andmed|kvalitatiivseid]] andmeid. Küsitlust kasutatakse, et teada saada vastajate hoiakuid, hinnanguid, kirjeldusi, arvamusi, põhjus-tagajärg suhteid. Tänapäeval on küsitlus üks enim levinumaid uurimismeetodeid
Küsitlus on väga vana uurimismeetod. Näiteks võib pidada [[rahvaloendus]]i esimesteks küsitlustel põhinevateks statistikatöödeks inimkonna ajaloos. Tänapäeva arusaamadele vastav küsitlus leiutati aastal 1838 [[Statistical Society of London]]i poolt <ref>Gault, R. H. (1907). A history of the questionnaire method of research in psychology. Research in Psychology. 14 (3): 366-383.</ref>. Küsitlust kui meetodit hakati kasutama Lääne-Euroopa tööstusriikides 19. sajandi teisel poolel selleks, et teadlased ja valitsusasutused saaksid informatsiooni eri ühiskonnaklasside elutingimuste kohta <ref>Lagerspetz, M. (2017). Ühiskonna uurimise meetodid: sissejuhatus ja väljajuhatus. Tallinn: Tallinna Ülikooli Kirjastus.</ref>. Üheks esimeseks küsitlusmeetodi kasutamise näiteks on [[Frédéric Le Play]] uurimus eri Euroopa paigus elavate töölisperede majanduslike olude kohta <ref>Lagerspetz, 2017</ref>.
| |||