|
Vitruvius, keda teatakse nimega [[:en:Vitruvius|Marcus Vitruvius Pollio]], elas 1. sajandil eKr Vana-Roomas. Vitruviuse poolt kirjutatud ''[[:en:De_architectura|De architectura libri decem]]'' ehk ''Kümme raamatudraamatut'' ''arhitektuurist'' (lühidalt ''Kümme raamatudraamatut'') on entsüklopeediline teos, millesse on kirja pandud antiikaja arhitektuuri põhimõtted. Teisi, selle perioodi arhitektuuriteooria arengut mõjutanud raamatuid, pole säilinud''. Kümme raamatudraamatut'' on olnud inspiratsiooniks arhitektuuriteoreetikutele mitemete sajandite jooksul alatest renessanssist ning ükski diskurssusarutelu arhitektuuriteooria kohta polnud võimalik Vitruviuse põhimõtteid puudutamata kuni 19. sajandini <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=21}}</ref>.
==Elu ja karjäärtema töö==
Vitruviuse elust ja karjäärist on teada vähe. Täpselt pole teada ei tema sünni- ja surma daatumeid ega tema päritolustpäritolu. Kindlalt saab väita vaid seda, mida ta ise oma raamatus on kirja pannud. Vitruvius teenis Rooma armees, seetõttu osales fortifikatsioonikindlusehitiste ehitisterajamisel püstitamiselning ja[[Julius sõjaCaesar|Julius Caesari]] juhitud kodusõja ajal töötas välja piiramisrelvaidpiiramisrelvad. Pärast [[Julius Caesar|Julius Caesari]] surma (44. aastal eKr), [[Augustus|Octavianuse]] ajal, on ta võtnudvõttis osa Rooma akvedukti konstruktsionidekonstruktsioonide väljatöötamisel. Vitruvius läks erru u. 33 eKr ja tänuoli headelevälja ametiteleteeninud oli saanud headhea pensioni, mis kindlustas muretudmuretu vanaduspõlve. Aeg, mille vahele jääb ''Kümme raamatudraamatut'' kirjutamine onvalmisid 33-14 eKr (mõningatel andmetel 27-23 eKr).<ref name=":0" />
Vitruviuse enda väidetest on tulnud ilmsiks, et tanimetab oliend arhitektarhitektiks. Tema enda sõnul, osales ta basiilika ehitamisel Fano linnas, midamille taarhitektuuri Vitruvius oma raamatus ka näiteks toob. OmaVitruvius traktaadiskirjutas märkisoma Vitruviustraktaadis, et ei saavutanud tunnustust arhitektina, jakuid eessõnadespidas IIvajalikuks ja VI kirjutab ta, etsõnastada arhitektuuri põhimõttetepõhimõtted. kirjapanekII olija etteVI nähtudraamatu selleks,eessõnades et kasvatada teadlikkustrõhutab arhitektuuri olulisusestolulisust. SealsamasSamas kirjutas taVitruvius, et kavatsebnende sellegaraamatutega iseendalekavatseb seadata püsivatendale mälestusmärgi <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=22}}</ref> ning justpüstitada. nimeltSee õnnestus tal suurepäraselt. Vitruviuse ''Kümme raamatudraamatut'' on kõigehindamatu väärtuslikumpärand panusarhitektuuriajaloos, midamillele Vitruviustuginevad andiskõik arhitektuurile.hilisemad arhitektuuriteoreetikud.
Vitruvius oli esimene, nagu ta ise enda kohta unkusega kirjutas IV raamatu eessõnas, kes on süstematiseerinud kogu arhitektuuri ala eri valdkondade kaupa. Hilisemad tööd, nagu näiteks [[:de:Marcus_Cetius_Faventinus|Marcus Cetius Faventiuse]] ''De diversis fabricis architectonicae'' (3. saj pKr) või hilisema Rooma autori [[:en:Rutilius_Taurus_Aemilianus_Palladius|Palladiuse Rutiliuse Taurus Aemilianuse]] töö ''De re rustica'' (4. saj pKr) on otsesed või kaudselt refereeringud või viited Vitruviuse tööle ja on vähese tähtsusega arhitektuuriteooria jaoks. <ref name=":0" />
==Traktaat ''Kümme raamatudraamatut'' ''arhitektuurist'' ==
Traktaat''Kümme raamatut,'' nagu nimigi ütleb, on pühendatudjaotatud kümneks raamatuks, mille eessõnd tutvustavad põgusalt raamatu sisu ja võtavad kokku eelmise raamatu. Traktaadi I raamatu eessõnas on pühendus imperaator [[Augustus|Augustusele]] (I raamatu eessõna). Raamat ja selle pühendus on kirjutatud, nagu Vitruvius ise on selle kirjeldanud, tänuavaldusena keisri poolt määratud pensiooni eest. Autor,Pühenduses kestõstab ennastta kirjeldabesile IIoma raamatu eessõnas väikesenakirjatöö, vanamitte ja koledana, esitleb iseennast Augustusele oma töö abilennast, ilmselt lootuses saada keisrilt ehituslepinguid. ''Kümme raamatud'' on jaotatud kümneks raamatuks, mis igaüks algab eessõnaga, mis põgusalt tutvustavad raamatu sisu ning on kokkuvõtte eelmisele raamatule. Eessõnad seovad traktaadi tervikuks ja sisaldavad põhiliseid väiteid raamatu eesmärkidest ja autori iseenda arusaamistest. Ta kirjeldab eessõnades arhitektuuri probleemi üldiselt - selles Vitruviusel õnnestub tuua iseenda kontseptsiooni arhitektuurist, samas joondub ta kaasaegsele riigi ideoloogiale. <ref name=":1" />
Eessõnad seovad traktaadi tervikuks ja sisaldavad põhilisi väiteid raamatu eesmärkidest ja autori enda arusaamistest. Ta kirjeldab eessõnades arhitektuuri probleeme üldiselt - Vitruvius loob iseenda kontseptsiooni arhitektuurist, mis on samas kooskõlas kaasaegse riigi ideoloogiaga. <ref name=":1" />
''Kümme raamatud'' sisu on järgmine: ▼
▲''Kümme raamatudraamatut'' sisu on järgmine:
''I raamat.'' Arhitekti haridusest; põhilised esteetilised ja tehnilised arhitektuuri põhimõtted; arhitektuuri allüksused: ehitised, ajamõõtmine, mehanika; avalikud hooned ja eraehitised; linnaplaneerimine. ▼
▲''I raamat.'' Arhitekti haridusest; põhilised esteetilised ja tehnilised arhitektuuri põhimõtted; arhitektuuri allüksused: ehitised, ajamõõtmine, mehanikamehhaanika; avalikud hooned ja eraehitised; linnaplaneerimine.
''II raamat.'' Arhitektuuri areng ja ehitismaterjalid. ▼
▲''II raamat.'' Arhitektuuri areng ja ehitismaterjalidehitusmaterjalid.
''III raamat.'' Templi ehitus.
==Traktaadi mõju==
Vitruviuse traktaat on ta enda avastuste ja väljatöötatud tehnikadtehnikate, aga samuti kõikide arhitekti elukutsega seotud tollal kättesaadavate teadmiste kirjapanekkoondamine ühte teosesse. UuridesErinevaid mõndaküsimusi küsimust,käsitledes viitab Vitruvius paljudelenii kaasaegsetele jakui vanadelevanematele autoritele (V raamatu eessõnas), mitte unustades allikaid.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=23}}</ref> EhkkiPaljude enamusviidatud neistautorite teosed pole säilinud, teataksening me tunnemegi neistneid ajaloosainult tänu Vitruviusele.
Vitruvius pidas lisaks hoonete projekteerimise arhitekti kohustusteks ka erinevate mehhanismide (tõste-, piiramis- ja laske-, ajamõõtmismehhanismid jne) väljatöötamist ja ehitamist, mistõttu oli arhitektile esteetika ja tehnika hea tundmise kõrval oluline ka teaduslike teooriate ja tehniliste aluste tundmine.
Tuleb märkida, et Vitruviuse ettepanekud arhitekti kohustuste kohta, hõlmasid mitte vaid hoonete püstitamist vaid ka mehanismide ehitamist: tõste-, piiramis- ja laskmismehanismid, ajamõõtmise mehanismid. Ta pidas arhitekti jakos tähtsaks mitte vaid teadmised esteetilistest reeglitest vaid ka tehnilistest alustest ja teaduslikkest teooriatest, millele need põhinevad. Naiteks ehituse ja linna planeerimine võimatu ilma teadmiste inimese füsioloogiast ja hügieeni reeglitest, ehitusala kliimast ja looduslikkest eripärasutsest; pole võimalik orienteeruda ehitusmaterjaalides teadmisteta botaamikas, geoloogias ja mineroloogias; ehitada teatreid polnud võimlik ilma akustika ja muusika teooria teadmistest; polnud võimalik tõste- ja laskemehanismide ehitus teoreetilismehhanika teadmisteta. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref> ▼
▲Tuleb märkida, et Vitruviuse ettepanekud arhitekti kohustuste kohta, hõlmasid mitte vaid hoonete püstitamist vaid ka mehanismide ehitamist: tõste-, piiramis- ja laskmismehanismid, ajamõõtmise mehanismid. Ta pidas arhitekti jakos tähtsaks mitte vaid teadmised esteetilistest reeglitest vaid ka tehnilistest alustest ja teaduslikkest teooriatest, millele need põhinevad. Naiteks ehituse ja linna planeerimine võimatu ilma teadmiste inimese füsioloogiast ja hügieeni reeglitest, ehitusala kliimast ja looduslikkest eripärasutsest; pole võimalik orienteeruda ehitusmaterjaalides teadmisteta botaamikas, geoloogias ja mineroloogias; ehitada teatreid polnud võimlik ilma akustika ja muusika teooria teadmistest; polnud võimalik tõste- ja laskemehanismide ehitus teoreetilismehhanika teadmisteta. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref>
Vitruvius, igatahes, oli panustanud laiemale lugejate ringlie ja oli otseselt pöördunud inimestele kellele majad ehitati.<ref name=":2" /> Seetõttu hinnati traktaadi praktiline väärtuse tõttu juba tema kaasajal ning seda juba vanal ajal korduvalt ümbert kirjutati. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehanismide ehituses. Enne renessanssi ei huvitanud kedagi teose aritektuuri esteetilised kategooriad, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigi kaanonite vastu. Just renessanssi ajal kunstnikud ja arhitektid olid välja töötanud arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks. ▼
Linnaplaneerimise juures pidas Vitruvius oluliseks inimese vajaduste ja füsioloogia ja hügieeni tundmist, samuti oli linnaplaneerimise juures oluline tunda ehitusala kliimat ja looduslikke eripärasid; ehitusmaterjalidega töötamise juures oli Vitruviuse meelest tähtis tunda botaanikat, geoloogiat ja mineraloogiat. Vitruvius rõhutab, et teatrite ehituse on vaja tunda nii akustikat kui ka muusikateoorita, tõste- ja laskemehhanismide ehituse juures oli oluline teoreetilise mehhaanika tundmine.
Vitruviuse traktaat kirjutati ümber ja trükiti korduvalt, see oli tõlgitud erinevatesse keeltesse. Vitruviuse kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakse läbi aegade mitmel moel, andes arhitektuuriteooria arengule igakord ise suunda<ref name=":3" />. Vitruviuse traktaadi abil teostati arvukad ehitusprojektid. Saaduna õigesti või valesti aru suuremal või vähemal määral, avaldas see tohutut mõju arhitektuuriteooriale 19. sajandini <ref name=":3" />, säilitades iidsete arhitektide teadmised ja saavutused. ▼
▲Vitruvius,Vitruviuse igatahes,teos oli panustanudsuunatud laiemale lugejate ringlieringile, jash olitellijale otseselt pöördunud inimestele kellele majad ehitati.<ref name=":2" /> Seetõttu mistõttu hinnati traktaadi praktiline väärtuse tõttutraktaati juba tema kaasajal ning sedajärgnevad jubapõlved vanalkirjutasid ajalseda korduvalt ümbert kirjutatiümber. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vaid vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehanismide ehituses. Enne renessanssiVarasemalt ei huvitanudpööratud kedagitähelepanu arhitektuuri esteetilisele väärtusele, kuid teosesee aritektuurimuutus esteetilisedrenessansi kategooriadajastul, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigi kaanonite vastu. Just renessanssi ajal kunstnikud ja arhitektid olidtöötasid välja töötanud arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks.
▲Vitruviuse traktaatTarktaati kirjutati korduvalt ümber , jahiljem trükiti korduvalt, see olija tõlgitudtõlgiti erinevatesse keeltesse. Vitruviuse töös tõstetatud probleemid ja tema arhitektuuri kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakse läbi aegade mitmelerinevalt moel,ja andeskuigi arhitektuuriteooriaalati arenguleei igakordmõistetud ise suunda<ref name=":3" />. Vitruviuse traktaadi abil teostati arvukad ehitusprojektid. SaadunaVitruviust õigesti , võitoetuti valestitemale aruning suuremal või vähemal määral,see avaldas see tohutut mõju arhitektuuriteooriale peaaegu 19. sajandini <ref name=":3" /> , säilitadesvahendades uni tänapäevani iidsete arhitektide teadmised ja saavutused.
== Vitruviuse arhitektuuri esteetika ==
Vitruviusest lähtuvalt, on arhitektuuri esteetika juured on teaduslikkes uurimustes. Tol ajal oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti teooriad unuversaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest. SelleInimkeha abilehitust kirjeldativõrreldi nii inimeseuniversumi kehaehituststruktuuriga kui univeersumi struktuurid nii samuti nagu täpselt töötavtöötava mehhanismmehhanismiga või esteetiliselt proportsionaalneproportsionaalse hoonehoonega. Vitruviuse näide, mille abil ta soovib tõestada sedaproportsiooni teooriat, on tema katse sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega'':'' laiali asetatud kätega inimese keha on paigutatud ruudusseruutu, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=27}}</ref>
Vitruviuse raamatute algjoonised, millelealgsed tapole viitabteada oma raamatutes, meieni poleja säilinud, seetõttusest iga Vitruviuse teosehilisem ümberkirjutaja lisas ise enda illustratsiooniomapoolsed. Kõige tuntuim on [[Leonardo da Vinci|Leonadro da Vinci]] ''Vitruviuse mees''. Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus, mis on tuletatud inimese kehast, s.t. pole absoluutväärtus. Näiteks, eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhest kõrvale kalduda ja võtta arvesse optilisi moonutusi.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=28}}</ref>
Oma arhitektuuri traktaadis tõi Vitruvius välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk ''tugevus-kasulikkus-ilu'', millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõikke kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehniline täpsus, esteetiline väljanägemus kui ergonoomiline teostus – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut. <ref name=":3" />
Oma arhitektuuri traktaadis tõi Vitruuvius välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk tugevus-kasulikkus-ilu, millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõikke kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehnilist täpsust, esteetilist väljanägemist kui ergonoomilist teostust – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut. <ref name=":3" /> Vitruviuse arhitektuuri esteetiline komponent, hõlmab kõiki esteetilisi nõudeid, eelkõige neid, mis puudutavad proportsioone. ''VenustaseVenustas'' kategooria on jaotatud kuueks põhiliseks mõisteks:
1. ''Ordinatio -'' on hoone arhitektuurisüsteemi (mahu, proportsiooni ja mõõdu suhe) üldised põhimõtted. Vitruviuse poolt kirjeldatud orderi süsteemist on saanud arhitektuuri klassika. Orderi erinevate osade mõõtmiseks rakendas VitruuviusVitruvius tingimuslikku ühikut - moodulit, - mõõt, mis vastas samba aluse läbimõõdule. Kasutades moodulit on lihtne arvutada orderi proportsioonid arvsuhete abil.
2. ''Dispositio'' - on projekteerimine ehk väliste vormide ja ruumide planeerimine ning joonestamine: põhiplaan, külg- ja perspektiivvaated jms
3. ''Eurythmia'' - on kõikide hoone osade harmooniline tervik ehk hoone sobivaima proportsiooni ja kompositsiooni leidmine.
4. ''Symmetria'' - on Vitruviuse jaoks vormide vastavus ja tihedalt seotud inimese proportsioonidega - ta tõi selle antropomorfoorseantropomorfse kriteeriumi eraldi välja: hoone osad on inimese kehaosadele sarnased.
5. ''Decor'' - vormistamine ja viimistlemine on kategooria, mis määrab kuidas hoone esteetiline vorm ja ehituslik konstruktsioon vastab selle funktsionaalsetele kaalutlustele.
| 