Vitruvius: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 52 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q47163 (translate me) |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=veebruar
Vitruvius, keda teatakse nimega [[:en:Vitruvius|Marcus Vitruvius Pollio]], elas 1. sajandil eKr Vana-Roomas. Vitruviuse poolt kirjutatud ''[[:en:De_architectura|De architectura libri decem]]'' ehk ''Kümme raamatud'' ''arhitektuurist'' (lühidalt ''Kümme raamatud'') on entsüklopeediline teos, millesse on kirja pandud antiikaja arhitektuuri põhimõtted. Teisi, selle perioodi arhitektuuriteooria arengut mõjutanud raamatuid, pole säilinud''. Kümme raamatud'' on olnud inspiratsiooniks arhitektuuriteoreetikutele mitemete sajandite jooksul alatest renessanssist ning ükski diskurssus arhitektuuriteooria kohta polnud võimalik Vitruviuse põhimõtteid puudutamata kuni 19. sajandini <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=21}}</ref>.
== Elu ja karjäär ==
Vitruviuse elust ja karjäärist on teada vähe. Täpselt pole teada ei tema sünni- ja surma daatumeid ega tema päritolust. Kindlalt saab väita vaid seda, mida ta ise oma raamatus on kirja pannud. Vitruvius teenis Rooma armees, osales fortifikatsiooni ehitiste püstitamisel ja töötas välja piiramisrelvaid. Pärast [[Julius Caesar|Julius Caesari]] surma (44. aastal eKr) on võtnud osa Rooma akvedukti konstruktsionide väljatöötamisel [[Augustus|Octavianuse]] ajal. Ta läks erru u. 33 eKr ja tänu headele ametitele oli saanud head pensioni, mis kindlustas muretud vanaduspõlve. Aeg, mille vahele jääb ''Kümme raamatud'' kirjutamine on 33-14 eKr või teiste andmete järgi 27-23 eKr.<ref name=":0" />
Vitruviuse enda mõnedest väidetest on tulnud ilmsiks, et ta oli arhitekt. Tema enda sõnul, osales ta basiilika ehitamisel Fano linnas, mida ta oma raamatus ka näiteks toob. Oma traktaadis märkis Vitruvius, et ei saavutanud tunnustust arhitektina ja eessõnades II ja VI kirjutab ta, et arhitektuuri põhimõttete kirjapanek oli ette nähtud selleks, et kasvatada teadlikkust arhitektuuri olulisusest; sealsamas kirjutas ta, et kavatseb sellega iseendale seada püsivat mälestusmärgi <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=22}}</ref> ning just nimelt ''Kümme raamatud'' on kõige väärtuslikum panus, mida Vitruvius andis arhitektuurile.
Vitruvius oli esimene, nagu ta ise enda kohta unkusega kirjutas (IV raamatu eessõnas), kes on süstematiseerinud kogu arhitektuuri ala eri valdkondade kaupa. Hilisemad tööd, nagu näiteks [[:de:Marcus_Cetius_Faventinus|Marcus Cetius Faventiuse]] ''De diversis fabricis architectonicae'' (3. saj pKr) või hilisema Rooma impeeriumi autori [[:en:Rutilius_Taurus_Aemilianus_Palladius|Palladiuse Rutiliuse Taurus Aemilianuse]] töö ''De re rustica'' (4. saj pKr) on otsesed või kaudselt refereeringud või viited Vitruviuse tööle ja on vähese tähtsusega arhitektuuriteooria jaoks. <ref name=":0" />
== Traktaat ''Kümme raamatud'' ''arhitektuurist'' ==
<span lang="ET">Vitruvius, keda teatakse Marcus Vitruvius Pollio kirjanikunimega elas 1. sajandil eKr Vana-Roomas. Tema kirjutatud </span>Traktaat on pühendatud imperaator [[Augustus|Augustusele]] (I raamatu eessõna). Raamat ja selle pühendumus on kirjutatud, nagu Vitruvius ise on selle kirjeldanud, tänuavaldusena keisri poolt määratud pensiooni eest. Autor, kes ennast kirjeldab II raamatu eessõnas väikesena, vana ja koledana, esitleb iseennast Augustusele oma töö abil, ilmselt lootuses saada ehituslepinguid. ''Kümme raamatud'' on jaotatud kümneks raamatuks, mis igaüks algab eessõnaga, mis põgusalt tutvustavad raamatu sisu ning on kokkuvõtte eelmisele raamatule. Eessõnad seovad traktaadi tervikuks ja sisaldavad põhiliseid väiteid raamatu eesmärkidest ja autori iseenda arusaamistest. Ta kirjeldab eessõnades arhitektuuri probleemi üldiselt - selles Vitruviusel õnnestub tuua iseenda kontseptsiooni arhitektuurist, samas joondub ta kaasaegsele riigi ideoloogiale. <ref name=":1" />
<span lang="ET">Vitruvius, keda teatakse Marcus Vitruvius Pollio kirjanikunimega elas 1. sajandil eKr Vana-Roomas. Tema kirjutatud </span>Kümne raamatute sisu on järgmine:
''I raamat.'' Arhitekti haridusest; põhilised esteetilised ja tenilised arhitektuuri põhimõtted; arhitektuuri allüksused: ehitised, ajamõõtmine, mehanika; avalikud hooned ja eraehitised; linnaplaneerimine.
''II raamat.'' Arhitektuuri areng ja ehitismaterjalid.
''III raamat.'' Templi ehitus.
''IV raamat.'' Templite tüübid; orderite programm; proportsiooni teooria.
''V raamat.'' Ühiskondlikud hooned, teatri ehitus.
''VI raamat.'' Eramajad.
''VII raamat.'' Ehitusmateralide kasutamine; seinamaaling ja värviõpetus.
''VIII raamat.'' Veevärk ja veevarustus.
''IX raamat.'' Päikese süsteem; päikese- ja veekellad.
''X raamat.'' Seadmete ehitus ja mehanismid. <ref name=":1" />
== Traktaadi mõju ==
Vitruviuse traktaat on ta enda avastuste ja väljatöötatud tehnikad, aga samuti kõikide arhitekti elukutsega seotud tollal kättesaadavate teadmiste kirjapanek ühte teosesse. Uurides mõnda küsimust, viitab Vitruvius paljudele kaasaegsetele ja vanadele autoritele (V raamatu eessõnas), mitte unustades allikaid.<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=23}}</ref> Ehkki enamus neist pole säilinud, teatakse neist ajaloos tänu Vitruviusele.
Tuleb märkida, et Vitruviuse ettepanekud arhitekti kohustuste kohta, hõlmasid mitte vaid hoonete püstitamist vaid ka mehanismide ehitamist: tõste-, piiramis- ja laskmismehanismid, ajamõõtmise mehanismid. Ta pidas arhitekti jakos tähtsaks mitte vaid teadmised esteetilistest reeglitest vaid ka tehnilistest alustest ja teaduslikkest teooriatest, millele need põhinevad. Naiteks ehituse ja linna planeerimine võimatu ilma teadmiste inimese füsioloogiast ja hügieeni reeglitest, ehitusala kliimast ja looduslikkest eripärasutsest; pole võimalik orienteeruda ehitusmaterjaalides teadmisteta botaamikas, geoloogias ja mineroloogias; ehitada teatreid polnud võimlik ilma akustika ja muusika teooria teadmistest; polnud võimalik tõste- ja laskemehanismide ehitus teoreetilismehhanika teadmisteta. <ref name=":3">{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=24}}</ref>
Vitruvius, igatahes, oli panustanud laiemale lugejate ringlie ja oli otseselt pöördunud inimestele kellele majad ehitati.<ref name=":2" /> Seetõttu hinnati traktaadi praktiline väärtuse tõttu juba tema kaasajal ning seda juba vanal ajal korduvalt ümbert kirjutati. Keskajal pöörati traktaadile tähelepanu vajadusest lahendada mõnda tehnilist probleemi hoonete ja mehanismide ehituses. Enne renessanssi ei huvitanud kedagi teose aritektuuri esteetilised kategooriad, mil suurenes huvi arhitektuuri ja antiigi kaanonite vastu. Just renessanssi ajal kunstnikud ja arhitektid olid välja töötanud arhitektuuri esteetika alused, mis põhinesid Vitruviuse põhimõttetel. See mõjutas kogu arhitektuuri mitmeteks sajanditeks.
Vitruviuse traktaat kirjutati ümber ja trükiti korduvalt, see oli tõlgitud erinevatesse keeltesse. Vitruviuse kategooriad tõlgendatakse ja interpreteeritakse läbi aegade mitmel moel, andes arhitektuuriteooria arengule igakord ise suunda<ref name=":3" />. Vitruviuse traktaadi abil teostati arvukad ehitusprojektid. Saaduna õigesti või valesti aru suuremal või vähemal määral, avaldas see tohutut mõju arhitektuuriteooriale 19. sajandini <ref name=":3" />, säilitades iidsete arhitektide teadmised ja saavutused.
== Vitruviuse arhitektuuri esteetika ==
Oma arhitektuuri traktaadis tõi Vitruuvius välja valemi ''firmitas-utilitas-venustas'' ehk tugevus-kasulikkus-ilu, millest sai arhitektuuri kuldne reegel mis kehtib tänapäevani. Harmoonilise hoone arhitektuur on võimalik vaid kõikke kolme arvesse võttes. See tähendab, et ehituses tuleb saavutada nii tehnilist täpsust, esteetilist väljanägemist kui ergonoomilist teostust – ei saa eelistada üht omadust teisele. Näiteks, ilu ei saa kompenseerida hoone funktsionaalsust ja tehnilist korrektsust ehituses ning samas korralikult ja läbimõeldult ehitatud hoone peab pakkuma esteetilist naudingut. <ref name=":3" />
Vitruviusest lähtuvalt, arhitektuuri esteetika juured on teaduslikkes uurimustes. Tol ajal oli laialdaselt levinud loodusfilosoofia kontseptsioon, eriti unuversaalsetest arvväärtustest ja proportsioonide suhetest, mille abil kirjeldati nii inimese kehaehitust kui universumi struktuurid nii samuti nagu täpselt töötav mehhanism ja esteetiliselt proportsionaalne hoone. Vitruviuse näide, mis tõestab selle teoria on tema katsed sobitada inimese keha ringi ja ruudu geomeetriliste vormidega'':'' laiali asetatud kättega inimese keha on paigutatud ruudusse, mille ümber on ring, mille keskpunkt ühtib inimese naba asukohaga.<ref>{{Raamatuviide|autor=Hanno-Walter Kruft|pealkiri=History of Architectural Theory: From Vitruvius to the Present|aasta=1994|koht=New York|kirjastus=Princeton Architectural Press|lehekülg=27}}</ref> Vitruviuse raamatute algjoonised meieni pole säilinud, seetõttu iga Vitruviuse teose ümberkirjutaja lisas oma illustratsiooni. Kõige tuntuim on [[Leonardo da Vinci|Leonadro da Vinci]] ''Vitruviuse mees''. Vitruviuse järgi proportsioonidel on kogemuslik väärtus, mis on tuletatud inimese kehast, s.t. pole absoluutväärtus. Näiteks, eramajade ehituses, soovitab Vitruvius proportsioonide suhest kõrvale kalduda ja võtta arvesse optilisi moonutusi.
[[Kategooria:Vana-Rooma kirjanikud]]
[[Kategooria:Arhitektid]]
| |||