Redaktsioon: 21. mai 2018, kell 10:11 redigeeri Kalev Soonipoeg (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust P füüsikaline mõiste: töötav keha Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 21. mai 2018, kell 10:14 redigeeri eemalda Kalev Soonipoeg (arutelu \| kaastöö) 7 muudatust P ortograafia Märgis: Visuaalmuudatus Uuem muudatus →
25. rida: Diiselkütus võrreldes bensiiniga aurustub halvasti ning ei kogune gaasina mootoriruumis, mis tähendab et süttimisoht on palju väiksem, kui bensiinimootorite puhul, seda enam, et ei kasutata süüteküünlaid. See ja kütusesäästlikkus tingisid diiselmootorite laialdase kasutuse tankides, kuna risk tanki mahapõlemiseks vähenes. Diiselmootor nõuab käivitamisel suure surveastme tõttu ~~jõuliseid~~jõulisemaid väntvõlli pöördeid kui samasuguse töömahuga bensiinimootor, see omakorda nõuab võimsamat starterit. Diiselmootorit on võimalik käivitada, pumbates põlemiskambrisse suruõhku. Üks märkimisväärsemaid diiselmootorite miinuseid seisneb suvise diiselkütuse tahkestumises madalate temperatuuride juures. Samuti on diiselmootorid väga tundlikud kütuse saastatuse suhtes. Diiselmootori kütusesüsteem on keerulisem ja kallim remontida (pihustid ja kõrgsurvepump). Diiselmootorite võimsus sama mahu juures on üldjuhul madalam kui bensiinimootoritel, kuigi diiselmootorite väändemoment üldjuhul on suurem. Viimase ajani on peetud diiselmootoreid rohkem saastavaks kui bensiinimootoreid. Olukord on muutunud ''Common ~~raili~~rail'<nowiki/>''i (ühisanumpritsega pihustid, mida juhib elektrooniline aju) kasutuselevõtuga. Kui tavalise mehaanilise sissepritse puhul on pihustites rõhk 100–400 baari, siis uutes ''Common ~~raili~~rail'''i tüüpi pihustites on rõhk 1000–2500 baari. {{Commonskat\|Diesel engines\|Diiselmootorid}}

Diiselmootor: erinevus redaktsioonide vahel