Anoreksia: erinevus redaktsioonide vahel

'''Anoreksia'''  (ladina keeles ''anorexia nervosa'') on [[Söömishäired|söömishäire]], mida iseloomustab liiga madal kehakaal. <ref name=":0">{{Raamatuviide|autor=Jaana Suokas, Aila Rissainen|pealkiri=Psühhiaatria|aasta=2007|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Medicina|lehekülg=243-248243–248|artikkel=Söömishäired}}</ref>

Anoreksia sümptomiteks on naistel [[kehamassiindeks]] alla 17.,5 ja meestel alla 19. Anoreksiat põdeval inimesel on isegi alakaalulisena kartus kaalus juurde võtta või rasvuda. Anoreksia all kannatavatel inimestel esineb kehatajuhäire, mis hõlmab endas oma alakaalulise eitamist. <ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Anna-Keski Rahkonen, Charpentier Pia, Viljanen Riikka|pealkiri=Söömishäired. Juhised lähedastele|aasta=2011|koht=Tallinn|kirjastus=Kirjastus Medicina|lehekülg=12-5312–53}}</ref>

Kui organism saab toitu liiga vähe, läheb ta nii-öelda säästurežiimile. Selle sümptomiteks võivad olla pidev külmatunne, aeglane pulss, madal vererõhk, kuiv nahk, juuste väljalangemine ja mao aeglustunud tühjenemine. Alatoituval inimesel hakkab vähenema lihasmass, sest organism hakkab seda kasutama toiduks. Anoreksia tagajärjed võivad olla kasvu häirumine ja luustikukahjustused. Vedeliku- ja soolatasakaaluhäired võivad põhjustada [[Südame rütmihäired|südamerütmihäireid]], mis võivad olla eluohtlikud. Enamik kehalisi sümptomeid kaob koos söömishäire paranemisega, kuid on ka kehalisi järelmõjusid, näiteks muutused luustikus, mis ei kao. <ref name=":1" /> Naistel võib alatoitumise tagajärjel esineda [[amenorröa]] ehk menstruatsioonide puudumine pika aja vältel. Normaalne menstruatsioonitsükkel taastub tavaliselt normaalkaalu saavutades. <ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Suzanne Abraham|pealkiri=Eating disorders|aasta=2008|koht=New York|kirjastus=Oxford University Press|lehekülg=93-10593–105}}</ref>

Söömishäire algus on tihtipeale varjatud. Kõhnumine, kaalu vaheldumine või söömisharjumuste muutumine on ainsad kõrvalseisjale märgatavad söömishäire sümptomid. Muutuseid ei pruugita üldse tähele panna, kuna need tekkivadtekivad tasahilju. Lähedased märkavad anoreksiat tihtipeale alles siis, kui on toimunud märgatav kaalulangus. Lisaks söömise jälgimisele võib kaasneda ka aktiivne treening. Selle tagajärjel muutub nauditavast treeningust sundtegevus. <ref name=":1" />

Anoreksiahaigetel on suurem soodumus esineda ka teisi vaimse tervise häireid, eriti ärevushäireid ja rasket depressiooni. 25-8525–85% anoreksiat põdevatest inimestest kannatab oma elu jooksul ka raske depressiooni all. Seda võib pidada alatoitumise tagajärjeks. Toitumisharjumuste paranedes paraneb ka sageli meeleolu. [[Sundhäire]] on kõige tavalisem anoreksiahaigete [[ärevushäire]], mis võib esineda 11-8311–83 protsendil haigetest. Isiksusehäireid arvatakse olevat anoreksiahaigetel esinevat harva. <ref name=":0" />