Korporatsioon Sakala: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{Üliõpilasorganisatsioon|Korporatsioon Sakala|
lipp=[[Pilt:Sakala lipp.svg|125px|border|Korporatsioon Sakala lipp]]|
vapp=[[Pilt:Korp! Sakala vapp.png|250px|]]|lindg
asutatud=27. november (vkj 14. november) [[1909]]|
asutatud_koht=Tartu|
76. rida:
Korp! Sakala esimene konvendikorter asus [[Holmi tänav (Tartu)|Holmi]] 12, kust koliti [[1910]]. aasta aprillis aadressile Peterburi (hiljem [[Narva maantee (Tartu)|Narva maantee]]) tänav 36. Üüripinnad korporatsiooni vajadusi ei rahuldanud<ref name=vivat1/>, kuid oma hoone hankimine oli raske: enamus kinnisvarast Tartus kuulus [[Baltisakslased|sakslastele]], kes eestlasi kinnisvaraomanikena hea meelega ei näinud. Siiski õnnestus korp! Sakalal üsna kiiresti oma maja hankida. Selle projekti eestvedaja ja finantseerimiskava autor oli Oskar Rütli<ref name=spes1/>. Sobiv krunt ilmus müüki [[Kuperjanovi tänav|Kuperjanovi]], [[Kastani tänav|Kastani]] ja [[Veski tänav (Tartu)|Veski tänava]] nurgal. Müüjaks oli sakslane härra Ammon. Temaga läbirääkimisi pidama läks hilisem auvilistlane Karl Grau, kellele härra Ammon teatas üsna karmid tingimused: hind 45 000 rubla ja see tuli tasuda kohe lepingu sõlmimisel. Grau läks selle infoga Rütli jutule, kes lubas raha hankida, kuid vajas umbes kümmet kaasvõitlejat vekslitele alla kirjutama (vabatahtlikke leiti 15). Rütli valmistas ette ka eellepingu, mille järgi selle sõlmimisel tuli tasuda sissemaks, mis moodustas osa ostuhinnast (500 või 1500 rubla). See tegi lepingu tühistamise hiljem võimatuks. Eelleping sõlmiti juba samal õhtul. Krunt omandati ametlikult [[10. veebruar]]il 1910. Saksa kogukonnas puhkes tehingu avalikuks tulemisel tõsine skandaal ja härra Ammon heideti oma kogukonnast hiljem sisuliselt välja.<ref name=maja/>
Maja ehituseks annetasid 26 kaasvõitlejat igaüks 100 rubla algkapitali<ref name=vivat1/> ja kogu ehitus läks maksma 30–35 tuhat rubla<ref name=maja/>, mis oli suur summa. Oli neid, kes kahtlesid sakalanuste võimes nii suurte majanduslike kohustustega toime tulla<ref name=oskar2/>. Maja plaani valmistasid 1910. aasta kevadeks tuntud soome arhitektid [[Armas Lindgren]] ja [[Wivi Lönn]], kellega Oskar Rütlil olid isiklikud kontaktid [[Vanemuine (teater)|Vanemuise]] teatrimaja ehitamise ajast<ref name=spes1/><ref>{{netiviide | URL = https://estofilia.finland.ee/2018/01/armas-lindgren.html | Pealkiri = Armas Lindgren | Väljaanne = Estofilia | Aeg = 2018 | Koht = Tallinn | Väljaandja = Soome suursaatkond | Kasutatud = 18.05.2018 | Keel = {{et}} }}</ref>. Nurgakivi pandi [[6. august]]il 1910<ref name=maja/> ja [[30. oktoober|30. oktoobril]] [[1911]] õnnistati uus maja sisse. See oli esimene Eesti korporatsiooni ehitatud konvendihoone.<ref name=vivat1/>
Valminud maja oli kolmekorruseline kivimaja, kus leidusid avar saal, väiksemad kõrvalruumid ja ülemistel korrustel üliõpilaste eluruumid<ref name=palamets2/>. Vene võimud rekvireerisid maja [[1915]]. aastal seoses [[Esimene maailmasõda|Esimese maailmasõjaga]]<ref name=vivat1/> ning kasutasid seda ja paljusid teisi korporatsioonihooneid laatsaretina.<ref name=palamets2/>
| |||