Aldrans: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Iifar teisaldas lehekülje Aldransi vald pealkirja Aldrans alla ümbersuunamist maha jätmata
P Ampass
11. rida:
Küla paikneb kõrgustiku terrassil Innsbruckist kagus, mida läbivad arvukad jõeorud, [[Patscherkofel]]i (2246 m) jalamil. Aldrans asub iidsel soolateel, mis ühendab [[Hall in Tiroli vald|Hall in Tirolit]] ja [[Mühlbachli vald|Mühlbachli]] — nüüd piirkondlik tee (''[[Landesstraße]]'') L 38 (''Elbögener Straße''); tee L 32 (''Innsbrucker Straße'') ühendab küla [[Innsbruck]]iga. Selle lähedus linnale teeb sellest elamukeskuse. Osa vallapiiridest on Prockenhöfe, Wiesenhof, Rans ja [[Herzsee (Tirool)|''Herzsee'']], järv, mida kasutatakse peamiselt kalakasvatuseks.
 
Naabervallad on: [[Ampassi vald|Ampass]], [[Ellbögeni vald|Ellbögen]], [[Igls]], [[Innsbruck]], [[Lansi vald (Tirool)|Lans]], [[Rinni vald|Rinn]], [[Sistransi vald|Sistrans]].
 
== Ajalugu ==
 
Aldrans kui asuala võiks pärineda hilisest [[Pronksiaeg|pronksiajast]], pärast mõõga käepideme ja teiste [[Rauaaeg|rauaaja]] ja [[La Tène kultuur]]i objektide avastamist. Küla on esimest korda mainitud 955. aasta dokumendis kui ''Alarein''. 1157. aastal on küla mainitud kingitusega seotud dokumentides, [[Andechsi krahvid]]e ja [[Tegernsee klooster|Tegernsee kloostri]] vahel. 1312. aastal on dokumendis mainitud ''Alrains'', mis tuleb vanast nimest ''Allrainer Veld''. [[Keskaeg|Keskajal]] oli Aldrans osa tähtsast turust, koostöös [[Ampassi vald|AmpassigaAmpass]]iga, kuna paiknes soolateel, saades kasu transiitkaubandusest. 13. sajandil jagati territoorium suverääni ja Wilteni kloostri vahel.
 
Elanikkond oli nii teatrikunstihuviline, et 1750. ja 1757. aastal korraldati näidendikonkursid "Martinsspiele" ja aktiivne oli "Amatsoonide teater", kus osalesid ainult naised. Aldrans arenes 19. sajandil suvekuurordiks ja ühendati 1884. aastal maanteed pidi otse Innsbruckiga.