Lübeck: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
20. rida:
 
==Ajalugu==
Ala oli asustatud [[slaavlased|lääneslaavlaste]] hõimudega, kui [[1143]]. aastal Saksi hertsog [[Heinrich Lõvi]] [[vasall]] [[Holsteini krahv]] [[Adolf II (Schauenburg ja Holstein)|Adolf II]] asustas Lübecki [[linn]]a asustas. Vahepeal linn hävines, kuid taastati [[Heinrich Lõvi]] pooltlasi selle [[1159]]. aastal taastada.
 
Juba vanasse Lüübekisse oli tõmbunud üsna hoogsalt kaupmehi – [[Friisid|friislasi]], [[holland]]lasi ja [[vestfaal]]lasi. Uus Lüübek, algul võimsa [[Baieri hertsogkond|Baieri]] ja [[Saksimaa hertsogiriik|Saksimaa]] hertsogi Heinrich Lõvi soodustusel ja kaitse all, kujunes oma arenemises märksa jõulisemaks. Sellest sai esimene saksa linn Läänemere rannikul, suure ajaloolise murrangu esimene rajamärk, mis tähistas uut suunda selle mere lõunaranniku kaubanduslikus ja poliitilises arengus. [[1226]]. aastal andis keiser [[Friedrich II]] linnale omavalitsus- ja kaubandusõiguse ([[Lübecki õigus]]).
 
[[Vabalinn]] Lübeck oli [[Hansa Liit|Hansa Liidu]] pealinn 14. sajandist alates. Kuni 1. aprillini 1937 moodustas Lübeck koos Trave suudmes paikneva [[Travemünde]]ga eraldi liidumaa.
[[Pilt:Lubeck panorama.JPG|pisi|left|Vaade Lübecki vanalinnale]]
1937. aastal võeti aga vastu uus Suur-Hamburgi seadus (''Groß-Hamburg-Gesetz''), millega Hamburgi territooriumi suurendati Preisimaa arvelt. Kompensatsiooniks anti aga inkorporeeriti Lübeck Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi. Lisaks oli Hitleril personaalne viha Lübecki vastu - 1932. aastal ei olnud Lübeck lubanud tal linnas valimiskampaaniat teha, ka oli Lübecki lipp liiga sarnane Poola lipule.
 
PealePärast Teistteist maailmasõda kuulus Lübeck Suurbritannia okupatsioonitsooni, kogu ala linnast idas aga NSV Liidu okupatsioonitsooni. Kui pealepärast Preisimaa likvideerimist 1947. aastal Bremen ja Hamburg taastati vabade hansalinnadena, siis Lübeck inkorporeeriti uude Schleswig-Holsteini liidumaasse. Põhjuseks oli Lübecki asukoht täpselt Lääne- ja Ida-Saksamaa piiril. 1956. aastal plaaniti Lübeckis korraldada referendum linna taastamise küsimuses eraldi liidumaana, kuid Lääne-Saksamaa ülemkohus lükkas selle tagasi.
1937. aastal võeti aga vastu uus Suur-Hamburgi seadus (''Groß-Hamburg-Gesetz''), millega Hamburgi territooriumi suurendati Preisimaa arvelt. Kompensatsiooniks anti aga inkorporeeriti Lübeck Preisimaa Schleswig-Holsteini provintsi. Lisaks oli Hitleril personaalne viha Lübecki vastu - 1932. aastal ei olnud Lübeck lubanud tal linnas valimiskampaaniat teha, ka oli Lübecki lipp liiga sarnane Poola lipule.
 
Peale Teist maailmasõda kuulus Lübeck Suurbritannia okupatsioonitsooni, kogu ala linnast idas aga NSV Liidu okupatsioonitsooni. Kui peale Preisimaa likvideerimist 1947. aastal Bremen ja Hamburg taastati vabade hansalinnadena, siis Lübeck inkorporeeriti uude Schleswig-Holsteini liidumaasse. Põhjuseks oli Lübecki asukoht täpselt Lääne- ja Ida-Saksamaa piiril. 1956. aastal plaaniti Lübeckis korraldada referendum linna taastamise küsimuses eraldi liidumaana, kuid Lääne-Saksamaa ülemkohus lükkas selle tagasi.
 
Lübeck on tuntud ka seal toodetava [[martsipan]]i poolest. Lübeckis toimub ka [[Thomas Mann]]i suurteose "[[Buddenbrookid]]" tegevus.