Elmar Lohk: erinevus redaktsioonide vahel

Elmar Lohk sündis arsti ja hilisema diplomaadi [[Hans Lohk|Hans Lohu]] pojana Vladivostokis. Hariduse sai ta 1909-1918 Vladivostoki Kommertskoolis ning töötas seejärel eksport-importfirma ametnikuna Šanghais<ref name=":0" /> (teise allika kohaselt käis E. Lohk koolis Shanghais, lõpetas 1921 Tallinnas gümnaasiumi, seejärel õppis Darmstadti ülikoolis arhitektuuri<ref>{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.esbl.ee/biograafia/Elmar_Lohk|Pealkiri=Elmar Lohk|Väljaanne=Eesti spordi biograafiline leksikon|Aeg=31.12.2010|Kasutatud=}}</ref>). Lohk õppis arhitektiks Darmstadti Tehnikaülikoolis 1921-1925 ning alates 1928.a oli Tallinna linnaehituse arhitekt.<ref name=":0" /> Aastail 1938–1940 oli Elmar Lohk Insenerikoja arhitektuurikoja esimees ning tegev ka [[Eesti Arhitektide Ühing]]u juhatuses <ref>[http://www.sirp.ee/archive/2001/08.06.01/Kunst/kunst1-7.html Karin Hallas-Murula. Arhitekt Elmar Lohk 100]</ref>. 1934.a asutas oma büroo. 1933.a abiellus E. Lohk Ilse Kopermanniga. Sündisid poeg Jaak ja tütar Epp-Marike. Rahulik elu katkes 1940.a suvesündmustega. Lohu abikaasa Ilse ja tema vanemad Hans ja Johanna küüditati Siberisse. Elmar Lohk siirdus 1943.a Soome, kus töötas mõnda aega [[Alvar Aalto]] büroos. 1944.a suundus Rootsi ja leidis tööd Gustav Birch-Lindgreni böroos. 1945. a osales E. Lohk Göteborgi Sahlgrenska haigla arhitektuurikonkursis, mille ka võitis. 1959.aastal valminud haiglahoone projekteerimises osales ka Herbert Johanson.1960. asutas E. Lohk koos Lars Ekedorffiga oma büroo Göteborgis. 1963. aastal Elmar Lohk suri. Elmar Lohu elutööd jätkab Rootsis poeg [[Jaak Lohk]].

E. Lohk osales aktiivselt arhitektuurivõistlustes, algul koostöös vanemate kolleegidega. Edu saavutati 1928.a Tallinna Vabaduse väljaku planeerimiskonkursil (2. Koht koos E. J. Kuusiku ja F. de Vries-iga), Tartu Eesti Hüpoteegipanga konkursil 1929.a (1. koht koos E. J. Kuusikuga), Vabadussõja mälestuspargi konkursil Tallinna Harjumäele 1931. a (2. preemia koos E. J. Kuusikuga), Kaunase Ohvitseride Kasiino võistlusel 1931.a (1. koht koos H. Johansoniga) jm. Loominguline küpsus on märgatav 1930. Aastateaastate algusest, mis viiski oma büroo asutamisele 1934.a<ref name=":0" />.

Elmar Lohu loomingus prevaleeris 1930. Aaastate esimeselI poolel mõõdukas funktsionalism, mis on läbi põimunud traditsiooniliste võtetega. Sellist lähenemist iseloomustab klaasist ümarärkli ja ažuurse torniga Pühavaimu koguduse kabel Rahumäe kalmistul (1932) ja ridamaja Maasika t 4/6 (1932). Üheks puhtamaks ja parimaks funktsionalismi näiteks on T. Ranki eramu Lahe t. 6 (1935) Tallinnas. Lohk kavandas ka üürimajad Raua t. 12 (1938), Raua t. 14 (1936), Koidula t. 22 (1937), KreitzwaldiKreutzwaldi t. 15 (1939) jt. Neid iseloomustavad täpse silmamõõduga paika pandud meeldivad proportsioonid ja tundlikud detaililahendused.<ref name=":0" />

1936-1937 korraldatud uue raekoja konkursil saavutas E. Lohu ja A. Küttneri töö esimese koha. Konkursitöö lähtus ameerikalikust ''art deco'''st ja üritas tuua Tallinna panoraami [[Empire State BuildinguBuilding]]<nowiki/>u tornjat mahtu. Võidutöid nimetati "kastehitisteks"<ref name=":2">{{Raamatuviide|autor=Mart Kalm|pealkiri=Eesti 20.saj arhitektuur|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=|lehekülg=}}</ref>, kavandatud hoone torn meenutas agaka Peterburi admiraliteeti, milline assotsiatsioon Eestimaa raekoja hoone puhul oli ebasoovitav.<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.arhliit.ee/uudised/artiklid/561/|Pealkiri=Tallinna uued raekojad|Väljaanne=05.10.2009|Aeg=|Kasutatud=}}</ref>

1930. aastate keskpaiku hakati ajakirjanduses Eesti funktsionalistlikele ehitistele ette heitma vähest esinduslikkust ja impersonaalsust.<ref name=":0" /> Propageeriti kohalike looduslike materjalide – dolomiidi ja Vasalemma marmori - kasutamist fassaadikattena, fassaadide kaunistamist ning peasissepääsu esiletõstmist. E. Lohk leidis lahenduse nimetatud püüetele Vabaduse väljaku linnaehituslike dominantidena lahendatud esindushoonetes<ref>{{Netiviide|Autor=Karin Hallas-Murula|URL=http://www.sirp.ee/archive/2001/08.06.01/Kunst/kunst1-7.html|Pealkiri=Arhitekt Elmar Lohk 100|Väljaanne=|Aeg=2001|Kasutatud=}}</ref> „EEKS-majas“, Tallinna Majaomanike Pangas (valmis 1936) ning hotellis „Palace“ valmis 1937) „EEKSI-maja“ juures lähtus Lohk tegelikult möödunud sajandi lõpul Chicago koolkonna poolt väljatöötatud pilvelõhkuja-büroohoone tüübist<ref name=":0" /> Hoone fassaadil kohtab otseseid võtteid Soome 1920.aastate neoklassitsismist.<ref name=":2" /> Esimeste korruste fassaad on kaunistatud tumeda poleeritud kiviga, teised korrused heleda dolomiidiga ning aknavahed geomeetrilise ornamendiga vaskplaatidega.<ref name=":0" /> Hotell „Palace“-i kunstgraniitkrohviga kaetud fassaadis vihjavad rahvuslikkusetaotlusele lillornament-kapiteelidega pilastrid.<ref name=":0" /> Esindustraditsionalismi esindavad Lohu loomingus ka Tallinna Haigekassa Tõnismäel (valmis 1939), mille sokliosa on tahutud paekivist, fassaad aga kaetud kunstgraniit krohviga ja portaale kaunistavad skulptuurid ning Kopli Rahvamaja. E. Lohk sünteesis funktsionalismi esindustraditsionalismiga kasutades monumentaalplastikat ka Tallinna Raadiohoone projektis (proj. 1938) ning mitmetes teostamata jäänud projektides. Kaunistamistaotlustes võiks paralleele tõmmata tolleaegse Eesti ja Itaalia fašistliku arhitektuuriga, mis paistis silma erilise kunstilembelisusega.<ref name=":1">{{Raamatuviide|autor=Liivi Künnapu|pealkiri=Arhitekt Elmar Lohk|aasta=1991|koht=|kirjastus=Arhitektuurimuuseum|lehekülg=plakat}}</ref> Uusklassitsismi esindab E. Lohu loomingus näiteks Tartu kaitseliidu hoone (1938 koos A. Kotliga).<ref name=":1" />