Hulk: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
P jagatis
132. rida:
[[Richard Dedekind]]ile omistatakse hulga mõiste näitlik tõlgendus, mille järgi hulk on nagu kott, mis sisaldab mingeid asju. Selline tõlgendus teeb arusaadavaks ka [[tühi hulk|tühja hulga]] mõiste: tühi hulk ei ole mitte [[eimiski]], vaid otsekui kott, milles ühtegi asja sees ei ole.
 
Tänapäeva matemaatikas on elementide omadused määratud ainult eeldatavate elementidevaheliste [[suhejagatis|suhetega]]tega ([[matemaatiline struktuur|matemaatiliste struktuuridega]]), mitte elementide endi omadustega. Hulgateoorias on tähtis üksnes eeldatav võimalus elemente üksteisest eristada.
 
[[Aksiomaatiline hulgateooria|Aksiomaatilise hulgateooria]] mõnes{{lisa viide}} variandis eristatakse Russelli paradoksi ja teiste [[antinoomia]]te vältimiseks hulki ja [[klass (matemaatika)|klasse]]. Esmalt vaadeldakse [[kuuluvusseos]]t (elemendiks olemise [[seos (matemaatika)|seost]]) klasside vahel ning seejärel defineeritakse hulk klassina, mis on omakorda mõne klassi element. Hulga täielik definitsioon antakse aksiomaatilise hulgateooria [[aksiomaatika]]s. Tuntumad aksiomaatikad on [[Zermelo-Fraenkeli aksiomaatika]] ja [[Neumanni-Bernaysi-Gödeli aksiomaatika]].