Esimene Poola jagamine: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
6. rida:
==Taust==
17. sajandi lõpus ja 18. sajandi alguses oli Rzeczpospolita muutunud ühest Euroopa suurvõimust Venemaa [[protektoraat|protektoraadiks]] (või [[vasallriik|vasallriigiks]] või [[satelliitriik|satelliitriigiks]]). Praktikas otsustas Vene tsaar, kes saab vabadel valimistel Rzeczpospolita riigipeaks ja ühtlasi otsustas ta ka enamikku Poola siseasjadest. Sellise asjade käigu näiteks on [[Repnini seim]] (nimetatud Venemaa suursaadiku järgi, kes mitteametlikult seal toimuvat juhtis).<ref name="1twfn" />
Kõige varasema plaani Poola territooriumite annekteerimiseks esitas [[August III]] surma järel Venemaa Sõjalise Kolleegiumi eesistuja kindral [[Zahhar Tšernõšev]]. Üldjoontes kavandas ta Venemaaga liita just need alad, mille see esimesel poola jagamisel reaalselt ka hõlvas.<ref>Zofia Zielińska, Polska w okowach „systemu północnego” 1763–1766, Kraków 2012, lk. 44.</ref>
Esimene jagamine leidis aset pärast seda, kui võimude tasakaal Euroopas oli pärast Venemaa võite Otomanide üle [[Vene-Türgi sõda (1768–1774)|Vene-Türgi sõjas]] muutunud ja Venemaa oli tugevamaks muutunud. See ohustas Habsburgide huvisid sealses piirkonnas, mis olid seotud eriti [[Moldova (piirkond)|Moldova]] ja [[Valahhia]]ga. Nii asuti Austrias kavandama sõda Venemaaga.<ref name="dWhbA" />
| |||