Erinevus lehekülje "Niki de Saint Phalle" redaktsioonide vahel

resümee puudub
1960.a. alguses Niki loomingus oli “ tulistamise maalide” (Tirs) period, kus kunstniku teosed esitasid värvidepurke, mida tulistati, millel olid ka performance elemendid. Nikist sai Noveau Realism kunstiühenduse liige  olles ainus naine rühmituses, kuhu kuulusid includes Arman, Christo, [[Yves Klein]], Jean Tinguely, [[Jacques de la Villeglé]] ja paljud teised.
 
Niki esimene soolonäitus oli 1961.a. Pariisis. Ta tutvus sel ajal ka mitmete Ameerika kunstnikega nagu näiteks Robert [[Rauschenberg]], [[Jasper Johns]], [[Larry Rivers]] ja tema naine Clarice.
 
Marcel Duchamp tutvustas Nikit ja Tinguleyd [[Salvador Dalí|Salvador Dalile]]. Koos loodi  härjavõitluse maal Hispaanias elusuurused  plastikust, paberist härjakujud, mis süüdati traditsioonilise härjavõtluse festivali lõpuks.
 
1962.a. külastasid Niki ja Tinguely New Yorki , tema teosed võeti Moodsa kunsti muuseumi New Yorgis. Kunstnikepaar rändas läbi California, Nevada ja Mehhoko osaledes näitustel ja esitades happeninge[[happening]]<nowiki/>e.
 
1963.a. kolisid Niki ja Tinguely Pariisi lähedale maale ja Niki hakkas süvenenult tegelema  relieefsete figuuridega, mis kujutasid naisi, koletisi, draakoneid ja linde oma värvikirevuses ja erilises vormis.
13.juulil 1961 Niki ja Jean Tinguely abiellusid.
 
1972.a. sai Niki tellimuse Iisraelist luua Jeruusalemma [[Rabinovitchi Park|Rabinovitchi Parki]]  skulptuur Golem.  Niki skulptuure võib näha ka Hannoveris (Saksamaal)- “Sophie,Charlotte ja Caroline “  
 
== 1975-1989 ==
Vahepeal oli Niki sunnitud end ravima Sveitsis mägedes, kus ta kohtus [[Marella Caracciolo Agnelli|Marella Caracciolo Agnelliga]], keda tundis Ameerika aegadest. Mõttevahetuse käigus pakkus Marella välja oma venna valdused [[Itaalia|Itaalias]] Toskaanas ,[[Garavicchio|Garavicchios]] .Selle pargi idee teostamine saatis teda järgnevad kakskümmend aastat.
 
Samaaegselt sündis skulpturaalne teos Brüsselis kunstifestivali raames “Last night I Had a Dream. “ Naastes Sveitsi jätkus töö Tarot Gardeni skulptuuride kavandamisega. 1980.a. alustati esimeste skulptuuride paigaldamisega.
 
1980.a. Saksamaa [[Ulm|Ulmi]] Muuseum korraldas tema graafika töödest näituse. Samuti oli tema retrospektiiv näitus George Pompidou keskuse Pariisi ja Jaapanis.
 
Niki loomingusse ilmusid esimesed sisustuselemendid - maotoolid, vaasid ja lambid.
Niki loomingus oli ka parfüüm, millest saadud tuleu eest teostati edasi Tarot Parki.
 
Pariisis [[Pompidou keskus|Pompidou]] Keskuse kõrvale kerkis skulpturaalne purskaev mõeldes [[Igor Stravinski|Igor Stravinskile]].
 
1983.a. jõudis ta isegi AIDS ennetuse toetuseks [[Los Angeles|Los Angelesis]] , samuti skulptuurid
<nowiki>https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Paris-St-Merri.JPG</nowiki>
 
California Ülikooli kampuses [[San Diego|San Diegos]].
1983.a. jõudis ta isegi AIDS ennetuse toetuseks Los Angelesis , samuti skulptuurid
 
1984-1987 olid aastad, mil kujundati  loomade, lillede jm skulptuuridega [[Tarot Garden|Tarot Gardenit]].
California Ülikooli kampuses San Diegos.
 
Samuti valmis nendel aastatel raamatuillustratsioonid “Aids:You ca,can't Catch it Holding Hands”<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.laurentstrouk.com/en/artists/niki-de-saint-phalle-en/#biographie|Pealkiri=Kunstniku biograafia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.5.2018}}</ref>
1984-1987 olid aastad, mil kujundati  loomade, lillede jm skulptuuridega Tarot Gardenit.
 
Samuti valmis nendel aastatel raamatuillustratsioonid “Aids:You ca,t Catch it Holding Hands”<ref name=":1">{{Netiviide|Autor=|URL=http://www.laurentstrouk.com/en/artists/niki-de-saint-phalle-en/#biographie|Pealkiri=Kunstniku biograafia|Väljaanne=|Aeg=|Kasutatud=11.5.2018}}</ref>
 
== 1990-2002 ==
1991.a. suri  Bernis Jean Tinguely ja tema mälestuseks Niki kujundas  kineetilise skulptuuri  “The Meta-Tinguelys."
 
1994.a. kehvast tervisest tingituna asus Niki elama [[La Jolla California|La Jollasse]] Californias. Seal sündis tema klaasist , peeglist ja kividest kujundatud skulpturaalsed teosed.
 
Niki tegeles koos arhitekt [[Mario Botta|Mario Bottaga]] skulptuurikogumiga “Noah’s Ark “ Jeruusalemmas. Niki töötas ka skulpturaalse seeriaga, mis oli pühendatud Afro-Ameerika mustanahalistele kangelastele nagu näiteks muusikud Miles Davis ja Louis Amstrong. Samal aastal sai Niki Jaapani 12. Premium Imperial Prize, mida peetakse Nobeli Preemiaga võrdseks autasuks.
Samal aastal sai Niki Jaapani 12. Premium Imperial Prize, mida peetakse Nobeli Preemiaga võrdseks autasuks.
 
Niki de Saint Phalle suri 21.mail 2002, 71 aastaselt La Jollas, [[California|Californias]].
 
== Viited ==
14

muudatust