Colette: erinevus redaktsioonide vahel

== ElukäikElulugu ==

Colette sündis [[Saint-Sauveur-en-Puisaye]]’ss, [[Burgundia]] ühes vaesemas piirkonnas. Ise on ta oma kodukoha kohta kirjutanud järgmist: „Minu sünnipaigas polnud ei raudteed ega elektrit, läheduses ei põhikooli ega suuremat linna. Peres polnud raha, küll aga raamatuid. Polnud kingitusi, see-eest aga oli hoolivust, polnud mugavusi, küll aga kuldset vabadust.“

18-aastasena kohtus Colette [[Henri Gautier Villars]]’igaiga, kes oli seltskonnas tuntud ka kui Willy. Sellele kohtumisele järgnes 13 aastat kestnud abielu, mille jooksul Colette’i kirjanikuteesai alguse saiColette’i kirjanikutee. Nimelt soovitas Willy Colette’il rahanappuse tõttu kirjutamisega katsetada. Sellest sündis Claudine’i lugude sari, mis avaldati algselt Villars’iVillarsi nime all. Pärast lahutust sai Colette’i kirjanikutee hoo sisse – ta sai lõpuks kirjutada oma nime all ja võttis enda kirjanikunimeks perekonnanime, mille järgi varem oli vaid meessoost inimesi kutsutud.

Teisest abielust [[Henri de Jouvenel|Henri de Jouveneliga]]iga sündis tütar, kelle eesnimeks sai Colette.

Kirjaniku kolmas abielu [[Maurice Goudeket|Maurice Goudeketiga]]iga kestis naise surmani.

Lisaks suhetele meestega oli Colette’il ka afääre[[afäär]]e naistega, mis oli omasomal ajasajal tähelepanuväärne, kuna erinevad seksuaalvähemused[[seksuaalvähemus]]ed hakkasid sellel ajal alles oma pead tõstma ja see teema oli suur [[tabu]]. Kõige märkimisväärsem oli suhe [[Mathilde de Morny]]'igaga, kes oli [[Napoleon III]] vennatütar ja tuntud seltskonnategelane ning paistis silma oma androgüünse[[androgüün]]se välimusega. Nende suudlust pantomiimis[[pantomiim]]is 1907. aastal pandi väga pahaks ja see lõpetas nende võimaluse olla avalikult koos, kuid nende suhe kestis veel 1912. aastani. Peale üsna avalike [[homoseksuaalsus|homoseksuaalsete]] suhete tekitas Colette skandaali ka näitlejana – nimelt ilmus ta oma kavades mõnikord lavale ülikonnas, mis oli tol ajal naistele keelatud, vahel peaaegu alasti.

Colette suri 1954. aastal Pariisis[[Pariis]]is ja kuna [[katoliku kirik]] keeldus teda abielulahutuste tõttu kiriklikult matmast, korraldas Prantsusmaa talle riiklikud matused. Ta oli esimene naine, kellele selline au osaks sai.

Colette'i mõju prantsuse ühiskonnas oli suur. Oma skandaalse isiksuse ja laialdase kirjanikutöö tõttu saavutas ta omal ajal suure tuntuse. Tema teoste kaudu sai kuuldavaks naiste hääl kirjanduses. Ka oli ta esimene naine, kes oli prantsuse kirjandusühingu [[Academie Concourt]]'i liige ja lausa selle president aastatel 1944-1954.

Colette’i kirjutamisstiili on iseloomustatud kui värvikat, nüansirikast, tundlikku ja ülevoolavalt naiselikku.<ref>Julia Kristeva, Colette. New York: Columbia University Press, 2004 lk 18</ref> Ta oli esimene prantsuse naiskirjanik, kes julges selgelt stiili poolest meestest erineda, eelnevad naiskirjanikud (nt Georges[[George Sand]]) olid pigem jäljendanud meeskirjanike stiili. Colette šokeeris toonast avalikkust, kirjutades vägagi ausalt naise seksuaalsusest[[seksuaalsus]]est. Kõik tema tekstid on suuremal või vähemal määral [[autobiograafia|autobiograafilised]]. Kuigi ta ise end [[naisõiguslus|naisõiguslaseks]] ei nimetanud, lausa väitis, et ta jälestab sufražette[[sufražett]]e<ref>Julia Kristeva, Colette. New York: Columbia University Press, 2004 lk 18</ref>, on tema elu ja looming siiski väga tugevalt mõjutanud [[naisliikumine|naisliikumist]] läbi 20. sajandi ja ka tänapäevani.

*1958. aastal tuli välja film "Gigi", mis põhineb Colette'i samanimelisel teosel. Režissööriks oli Vincente Minelli.

*[[Julia Kristeva]] avaldas 1983. aastal Colette’i biograafia oma naisgeeniustele pühendatud triloogia viimase osana (esimesed kaks olid kirjutatud [[Hannah Arendt|Hannah Arendtist]]ist ja [[Melanie Klein|Melanie Kleinist]]ist).

*[[Rosanne Cash]] avaldas 1996. aastal laulu "The summer I read Colette".

*[[Truman Capote]] kirjutas temast lühijutu "The White Rose" (1970).

*2018. aasta septembris tuleb välja biograafiline film „Colette“, peaosas [[Keira Knightley]].