Redaktsioon: 9. mai 2018, kell 08:19 redigeeri 193.40.120.132 (arutelu) Resümee puudub Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. mai 2018, kell 08:19 redigeeri eemalda 193.40.120.132 (arutelu) Resümee puudub Uuem muudatus →
29. rida: Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on [[Neeva]], vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis{{lisa viide}}. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis{{lisa viide}}. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis{{lisa viide}}. Et Läänemere tase on üldiselt mitte püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 ~~000~~ kuupmeetrit sekundis ehk ~~500~~50 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett{{lisa viide}}, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett{{lisa viide}}. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34–35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60–100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10–15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6–8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde{{lisa viide}}. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad{{lisa viide}}. Umbes nii oli asi [[Antsülusjärv]]e lõpus ja [[Mastogloiameri\|Mastogloiamere]] alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre.

Läänemeri: erinevus redaktsioonide vahel