Vikipeedia

Eesti arhitektuur: erinevus redaktsioonide vahel

Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
28. rida:
===19. sajandi lõpp===
===20. sajand===
20. sajandil kujunes välja suur osa Eesti arhitektuuri tänasest ilmest. Selle sajandi arengut mõjutasid suuresti tööstuse ja tehnoloogia areng. Kujunesid välja uued hoonetüübid ning ehitusmaterjalid. Kui sajandi alguses valitses Eestis veel agraarühiskond, siis mõnekümne aasta pärast toimus tuli nõukogude ideoloogiga muutus:, tulimillega taheti kaotada lõhe linna ja maa vahel. Alustati industrialiseerimistindustrialiseerimisega. Näituse "100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri" kuraatorid [[Leele Välja]] ja [[Epp Lankots]] on tabavalt kirjutanud: "20. sajandi arhitektuuripärandarhitektuuri näitust tehes kirjutanud, et see sajand "on mahukas ja mitmekihiline, püüdes seda mistahes vormis kokku võtta, jääb valik alati mõnevõrra meelevaldseks ja subjektiivseks."<ref>{{Raamatuviide|autor=Leele Välja|pealkiri=100 sammu läbi 20. sajandi Eesti arhitektuuri|aasta=2013|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Aritektuurimuuseum|lehekülg=9}}</ref> Seega tuleb ka siinseselle artikli puhul silmas pidada, et peavoolude kõrval esineb alati ka alternatiive ning esitatud näited on vaid väike osa tegelikkuses valmis ehitatudvalminud arhitektuurist.
 
==== Tsaariaeg ====
34. rida:
[[Fail:Tallinna Saksa Teatri hoone 3118.jpg|pisi|Tallinna Saksa Teater (praegu [[Eesti Draamateater]]), Peterburi arhitekt Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev.]]
[[Fail:Tallinna vesilennukite angaarid.JPG|pisi|'''Tallinna vesilennukite angaar''' praeguses [[Lennusadam|Lennusadamas]] ehitati aastatel 1916–1917]]
Eesti ala kuulus 20. sajandi alguses Tsaari-Venemaale, mis kasutas seda ala peamiselt tootmiskohana. See tähendab, et elamute rajamisel ei mõeldud niivõrd kvaliteedile kui raha kokku hoiule. Peamiselt rajati töölistele ühe-kahekorruselisi puitaguleid. Levis 1980ndatel väljakujunenud 2-korruseline tööliselamu tüüp, kus tuleohutuse eesmärgil hakati nõudma eelnevalt ühe puit trepikoja asemel kahte. 1908-141908–14 kerkis Tallinnas kokku umbes 30 kivist hoonet, kuid linnapilti see ei mõjutanud.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 15.</ref> Eesti linnadest arenes kõige kiiremini Tallinn, kuhu rajati mitu sõjatehast ning suur [[Peeter Suure merekindlus|merekindlus]]. Vene-Balti laevatehase kompleks Tallinna Kopli poolsaarel oli planeeringu poolest harukordselt terviklik. Arhitektuurselt oluline on [[Peeter I|Peeter Suure]] merekindluse osana rajatud [[Tallinna vesilennukite angaar|Miinisadama vesilennukite angaarid]].
 
Tsaariaegses Eestis tegutsesid peamiselt [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilise Instituudi]] lõpetanud baltisakslased ja mõned venelastest insenerid ning tehnikud. TöögaTööd alustasid ka esimesed eestlastest ehitusinsenerid.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 21</ref> Korraldati palju arhitektuurivõistluseid, mille enamasti võitsid lähimatest suurtest arhitektuurikeskustest ([[Helsingi]], [[Peterburi|Sankt-Peterburg]] ja [[Riia]]) osalenud arhitektid. Tellimusi tegitegid Vene kroonu, sakslased ja eestlased. Kõigil neil oli tellijana erinev arhitektuurne nägemus ja ka arhitektide looming oli väga eriilmeline. 20. sajandi alguses valitsenud arhitektuur oli siinsetest aegadest kõige mitmekesisem.
 
Baltisakslastele oli meelepärane [[historitsism]], rõhutades hansalinnade tellisgootikat, ja [[neomanerism]]. Neid tabas ka [[romantism]]<nowiki/>i laine.
48. rida:
Eesti aladele jõudis ka [[Juugend|juugendstiili]] elemente:
 
* Pikk 18 (nüüd Draakoni galerii, 1909-101909–10), baltisaksa arhitekt [[Jacques Rosenbaum|J. Rosenbaum]] (juugendfassaad)
* Tõnismägi 5a (1908-091908–09), arhitekt [[A. Hoyningen-Huene]] (juugend koos rahvusromantismiga)
* [[Ammende villa]] Pärnus (Mere pst 7, 1904-051904–05), Peterburi büroo F. Mieritz ja I. Gerassimov (juugend)
 
Eesti arhitektuuri alguseks peetakse [[Eesti Üliõpilaste Seltsi maja]] Tartus, mille kavandas eestlane [[Georg Hellat]] 1901-021901–02. See oli esimest korda kuii eesti seltskond tellib eestlase käest maja.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 25</ref> Ent eestipärasus puudub, mida olekski ilmselt veel palju oodata. Stiililt segunevad neogootika, juugend, rahvusromantism ning kasutatud on ka ameerikalikku preeriavilla laia räästast. Sajandi esimesel kümnendil kujunes välja terve grupp eestlastest insenere, [[Georg Hellat|G. Hellat]], [[Voldemar Lender|V. Lender]], [[Anton Uesson|A. Uesson]], [[F. Kangro]], [[Karl Jürgenson|K. Jürgenson]] jt, kes Eesti ajal said juba majaomanikena siirduda administratiivtöödele.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 44</ref> Esimeseks päris Eesti aritektiks oli [[Karl Burman vanem|Karl Burman]].
 
Eestlased otsisid enim eekuju naabritelt Soomest. Ent Soome esitatud tellimustest jõuti teostada vaid üks ja sedagi mitte lõplikult. Selleks oli mööbli- ja vineerivabriku tööliste klubi Vana-Lõuna tänaval Tallinnas (1904-051904–05), mis oli Geselliuse-Lingreni-Saarise ühisbüroo projekt. Põhjala rahvusromantismi jooni leidus ka sakslaste arhitektuuris ning sajandivahetusel vaimustuti rahvusromantismist ka Venemaal.
 
* "[[Vanemuine (teater)|Vanemuine]]" Tartus, [[Armas Lindgren|A. Lindgren]] 1906 (hävinud, juugend)
* [[Estonia teatrihoone|"Estonia"]] Tallinnas, [[Armas Lindgren|A. Lindgren]] ja [[Wivi Lönn|W. Lönn]] (1913)
* Tallinna Saksa Teater (praegu [[Eesti Draamateater]]), Peterburi arhitekt [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] ja [[Nikolai Vassiljev|N. Vassiljev]] (juugend)▼
* [[Endla (teater)|"Endla"]] Pärnus
* "Säde" Valgas
▲* Tallinna Saksa Teater (praegu [[Eesti Draamateater]]), Peterburi arhitekt Aleksei Bubõr ja Nikolai Vassiljev (juugend)
 
* Lutheri villa Tallinnas, [[Aleksei Bubõr|A. Bubõr]] ja N.[[Nikolai Vassiljev|N. Lutheri villa TallinnasVassiljev]] (Pärnu mnt 67, 1910) (rahvusromantism)
* [[Taagepera mõis]] (1907-121907–12) Valgamaal, arhitekt Riia sakslane [[Otto Wildau]] (soomepärane rahvusromantism)
* [[Holdre mõis]], [[Otto Wildau|O. Wildau]] (1910)
* Tallinna Vastastikuse Krediitühingu äri- ja elumaja konkurssi võitis [[Eero Saarinen|E. Saarinen]] 1911 (Pärnu mnt 10, üks esimesi liftiga maja Tallinnas)
* [[Tartu Pauluse kirik|Pauluse kirik]] Tartus, [[Eero Saarinen|E. Saarinen]], 1911-191911–19 (lõpetamata)
* F. Akeli tellitud üürimaja Tallinnas Roosikrantsi 10, arhitektiks [[Armas Lindgren|A. Lindgren]] (juugendklassitsistlik)
* Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasiumi hoone Estoni pst 10 (praegune [[Tallinna Inglise Kolledž|Inglise kolledž]], 1912-161912–16) Peterburi arhitekt [[Aleksandr Rosenberg|AleksanderA. Rosenberg]] ja baltisakslane [[Erich Jacoby|E. Jacoby]]
* Riia-Vene Kommertspank Karja tänava hargnemisel (insener [[A. Jaron]], 1911-121911–12)
* üürimaja Pagari tänaval ([[Hans Schmidt|H. Schmidt]], 1911-121911–12)
* Tartu Ülikooli Zooloogia-geoloogia Instituudi hoone Aia tänaval ([[Otto Hoffmann|O. Hoffmann]], 1912-151912–15)
* K. Burman. K. Mauritza maja Tallinnas Kreutzwaldi 12, [[Karl Burman vanem|K. Burman]] (1912)
* K. Burman. A. Buschi maja Tallinnas Tatari 21b, [[Karl Burman vanem|K. Burman]] (1912)
* K. Burman. Elamu Tallinnas Raua 39, [[Karl Burman vanem|K. Burman]] (1913)
* Elamu Tallinnas Viru 4, [[Karl Burman vanem|K. Burman]] ja A.[[Artur Perna|A. Elamu Tallinnas Viru 4,Perna]] (1914)
 
[[Fail:Palacio presidencial Kadriorg, Tallinn, Estonia, 2012-08-12, DD 10.JPG|pisi|Presidendi kantselei (1938) A. Kotli]]
 
==== Eesti aeg ====
Eesti kuulutati iseseisvaks demokraatlikuks riigiks aastal 1918. Esialgne majanduslik raskus vaibus 1930ndatel, kui suund võeti põllumajanduse edendamisele. [[Maareform]]<nowiki/>iga tekkisid suurelsuur hulgalhulk [[asundustalu]]<nowiki/>sisid. 1920ndatel korraldati veel mitmeid rahvusvahelisi arhitektuurikonkursse, sest kohalikke arhitekte polnudei piisavaltjagunud. Ent 1930ndatest täitsid valdavalt siinseid töid juba kohalikud arhitektid. Eesti ajal tegutsenud arhitektid jagab arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] tinglikult kolmeks: riialased ehk Riias hariduse omandanud arhitektid, 1920ndatel välismaal õppinud seltskond ning kolmandaks 1918 asutatud [[Tallinna Tehnikum]]<nowiki/>i kasvandike põlvkond.<ref>Mart Kalm (2001). ''Eesti 20.sajandi arhitektuur''. Tallinn: Eesti Kunstiakadeemia. Lk 67</ref>
 
Riialased on enamjaolt 1880ndatel sündinud. Paljud neist lõpetasid [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i, peale mida suunduti 1862. aastal asutatud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilisse Instituuti]]. Riia oli baltisaksa kultuuri keskus ning sealne arhitektuuri eriala valdavalt Saksa mõjutustega. Õppejõududeks oli näiteks [[Wilhelm von Stryk]], [[Otto Hoffmann]], [[Eduard Kuppfer]], [[Heinrich Pirang]], [[Eižens Laube]] jt. 1905. aasta rahutuste pärast suundusid paljud neist hiljem Saksa tehnikaülikoolidesse, kust osad ka hiljem Riiga naasesid ja kooli ära lõpetasid. Töötati ka mõnda aega teiste arhitektide käe all. Paljud riialased tulid kodumaale Vabadussõja ajal, olles valmis vabariiki üles ehitama. Selle põlvkonna kujundada jäi 1920ndate Eesti arhitektuur ning paljud olid veel 1930ndate funktionalismi juhtfiguurideks. Riialaste seltskonda kuulusid: [[Eugen Habermann|E. Habermann]], [[Ernst Kühnert|E. Kühnert]], [[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Erich Jacoby|E. Jacoby]], [[A. Pern|A. Perna]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Karl Tarvas|K. Tarvas]] jt.▼
 
Riialaste saksa traditsionalism langes kokku venepärase ja aegunud akademismida, mida valdas väike osa arhitekte, kes oldi õppinud Venemaal ([[Karl Burman vanem|K. Burman]], [[Paul Mielberg|P. Mielberg]], [[Aleksander Poleštšuk|A. Poleštšuk]], [[T. Mihkelson]])▼
 
▲Riialased on enamjaolt 1880ndatel sündinud. Paljud neist lõpetasid [[Tallinna Reaalkool]]<nowiki/>i, peale mida suunduti 1862. aastal asutatud [[Riia Tehnikaülikool|Riia Polütehnilisse Instituuti]]. Riia oli baltisaksa kultuuri keskus ning sealne arhitektuuri eriala valdavalt Saksa mõjutustega. Õppejõududeks oli näiteks [[Wilhelm von Stryk]], [[Otto Hoffmann]], [[Eduard Kuppfer]], [[Heinrich Pirang]], [[Eižens Laube]] jt. 1905. aasta rahutuste pärast suundusid paljud neist hiljem SaksaSaksamaa tehnikaülikoolidesse, kust osad ka hiljem Riiga naasesid ja kooli ära lõpetasid. Töötati ka mõnda aega teiste arhitektide käe all. Paljud riialased tulid kodumaale Vabadussõja ajal kodumaale, olles valmis vabariiki üles ehitama. Selle põlvkonna kujundada jäi 1920ndate Eesti arhitektuur ning paljud olid veel 1930ndate1930ndatel levinud funktionalismi juhtfiguurideks. Riialaste seltskonda kuulusid: [[Eugen Habermann|E. Habermann]], [[Ernst Gustav Kühnert|E. Kühnert]], [[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Erich Jacoby|E. Jacoby]], [[A.Artur PernPerna|A. Perna]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Karl Tarvas|K. Tarvas]] jt.
1918. aastal asutatud Tallinna Tehnikum oli algul väljakujunemata ning ebakindel staatus ei pannud kohalikke arhitektuurihuvilisi sinna tormama. Peamiselt suunduti Kesk-Euroopa ülikoolidesse. 1920. aastal muutuv siinne Tehnikum riiklikuks õppeasutuseks, kus oli võimalik õppida tehnikuteks aga ka insenerideks ja arhitektideks. Ent koolil polnud oma ühist suurt hoonet ning vahendite nappus viis 1936. aastal kooli sulgemiseni. Kooli lõpetas kokku 33 tegevarhitekti ([[Robert Natus|R. Natus]], [[August Esop|A. Esop]], [[August Volberg|A. Volberg]]), ent oli ka neid aktiivseid arhitekte, kel jäi sealne haridus poolikuks ([[E. Velbri]], [[A. Väli]], [[I. Laas]] jt).▼
 
1921 asutasid 15 arhitekti Eesti Arhitektide Ühingu (EAÜ), kus esimeheks sai E. Habermann. Eesmärgiks seati ehitusseaduse paranadamine, tellija kasvatamine ja Eesti ühiskonnale arhitekti mõttekuse selgitamine; osaleti üleriigilistel näitusmessidel; kirjutati “Ehituskäsiraamat” (1932) ja “Eesti arhitektide almanak” (1934). 1925. aastal võeti vastu muinsuskaitseseadus, mis hoidis senisest enam arhitektuuripärandit. ▼
 
* [[Riigikoguhoone]] Toompea lossi õuel (1920-22) H. Johanson, E. Habermann (Eesti Vabariigi esimene riiklik ehitis, 1920ndate traditsionalism ja ekspressionism)▼
* Niguliste koguduse maja ümberehitus Tallinnas Pikk 10 (1922) E. Kühnert▼
* vanalinna rajatud uusehitised: A. Perna Pikk 10 (1922-23) ja Jegorovi maja (1924), O. Moeller, A. Soans, G. Hellat Pikk 36 (1921, 1924-25), funktsionalistlik H. Johansoni ja A. Tõnissoni tööstushoone Rüütli 28/30 (1932) ning E. Habermanni Voorimehe 9 (1936).▼
 
▲Riialaste saksa traditsionalism langes kokku venepärase ja aegunud akademismida, mida valdas väike osa arhitekte, kes oldioli õppinud Venemaal ([[Karl Burman vanem|K. Burman]], [[Paul Mielberg|P. Mielberg]], [[Aleksander Poleštšuk|A. Poleštšuk]], [[T. Mihkelson]])
1920ndatel oli valdavaks arhitektuuris [[traditsionalism]]. Ent sellele leidus ka alternatiive.
 
▲1918. aastal asutatud [[Tallinna Tehnikum]] oli algul väljakujunemata ning ebakindel staatus ei pannudtekitanud kohalikke arhitektuurihuvilisiarhitektuurihuviliste sinnaseas tormamasuurt tunglemist sinna. Peamiselt suunduti Kesk-Euroopa ülikoolidesse. 1920. aastal muutuv siinne Tehnikum riiklikuks õppeasutuseks, kus oli võimalik õppida tehnikuteks aga ka insenerideks ja arhitektideks. Ent koolil polnud oma ühist suurt hoonet ning vahendite nappus viis 1936. aastal kooli sulgemiseni. Kooli lõpetas kokku 33 tegevarhitekti ([[Robert Natus|R. Natus]], [[August Esop|A. Esop]], [[August Volberg|A. Volberg]] jt.), ent oli ka neid hiljem aktiivseid arhitekte, kel jäi sealne haridus poolikuks ([[E. Velbri]], [[A. Väli]], [[I. Laas]] jt).
1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile paefunktsionalistlikke hooneid. Funktsionalism on kujunenud kindlate vormitunnustega stiiliks, mille tunnusmärgid kinnitasid peaideoloogid Walter Gropius ja Le Corbusier. Nendeks on lamekatus või katusaed, lintaken, maa töstmine postidele, vabaplaneering ning ekraanfassaad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Funktsionalism Eestis|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=5}}</ref> Funktsionalism on moodsa inimese vajadustest lähtuv arhitektuur, mis mõtleb funktsionaalsusele ja ökonoomsusele.▼
 
▲1921 asutasid 15 arhitekti [[Eesti Arhitektide Liit|Eesti Arhitektide Ühingu]] (EAÜ), kus esimeheks sai [[Eugen Habermann|E. Habermann]],. Eesmärgiks seati ehitusseaduse paranadamine, tellija teadlikkuse kasvatamine ja Eesti ühiskonnale arhitekti mõttekuse selgitamine; osaleti üleriigilistel näitusmessidel; kirjutati “Ehituskäsiraamat” (1932) ja “Eesti arhitektide almanak” (1934). 1925. aastal võeti vastu muinsuskaitseseadus, mis hoidis senisest enam arhitektuuripärandit.
Funktsionalistlikke koolimaju ehitati 30ndatel palju: Lenderi gümnaasium (Kreutzwaldi tn 25, Tallinn, arh H. Johanson, 1933-35), Prantsuse lütseum (Hariduse tn 3, Tallinn, arh H. Johanson, 1935-37), Westholmi gümnaasium (Kevade tn 8, Tallinn, arh H. Johanson), Tehnikum Tallinnas (Pärnu mnt 57, 1938-40, arh A. Kotli), Riiklik Kolledž (Narva mnt 25, arh A. Kotli) ning esimene paefunktsionalistlik maja oli Lasnamäe algkool (Majaka tn 2, Tallinn, arh H. Johanson, 1932-36). ▼
 
▲* [[Riigikoguhoone]] Toompea lossi õuel (1920-221920–22) [[Herbert Johanson|H. Johanson]], [[Eugen Habermann|E. Habermann]], (Eesti Vabariigi esimene riiklik ehitis, 1920ndate traditsionalism ja ekspressionism)
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> 1930ndate teisel poolel levis [[esindustraditsionalism]]. ▼
▲* Niguliste koguduse maja ümberehitus Tallinnas Pikk 10 (1922) [[Ernst Gustav Kühnert|E. Kühnert]]
▲* vanalinna rajatud uusehitised: [[Artur Perna|A. Perna]] Pikk 10 (1922-231922–23) ja Jegorovi maja (1924), [[O. Moeller]], [[Anton Lembit Soans|A. Soans]], [[Georg Hellat|G. Hellat]] Pikk 36 (1921, 1924-251924–25), funktsionalistlik [[Herbert Johanson|H. JohansoniJohanson]]<nowiki/>i ja [[A. Tõnissoni]] tööstushoone Rüütli 28/30 (1932) ning [[Eugen Habermann|E. HabermanniHabermann]]<nowiki/>i Voorimehe 9 (1936).
 
1920ndatel oli valdavaks stiiliks [[traditsionalism]], mis vastandus eelnevatele sõjakoledustele ja väärtustas kodu, hubasust, turvatunnet, käsitöölikkust ning traditsioone.<ref>{{Netiviide|Autor=Siin Sultson|URL=https://www.aripaev.ee/uudised/2006/05/01/sajand-eesti-arhitektuuris-eneseotsingud-1920-1930|Pealkiri=Sajand Eesti arhitektuuris - eneseotsingud 1920-1930|Väljaanne=Äripäev|Aeg=2006|Kasutatud=2018}}</ref> Ent sellele leidus ka alternatiive.
* Jaan Urla maha Pärnu mnt 6 Tallinnas (1932-33) E. Habermas (funktsionalism)▼
 
* Tallinna Kunstihoone (1933-34) A. Soans, E. Kuusik (funktsionalism, esindustraditsionalism)▼
▲1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile palju paefunktsionalistlikke hooneid. Funktsionalism on kujunenud kindlate vormitunnustega stiiliks, mille tunnusmärgid kinnitasid peaideoloogid [[Walter Gropius]] ja [[Le Corbusier]]. Nendeks on lamekatus või katusaed, lintaken, maa töstmine postidele, vabaplaneering ning ekraanfassaad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Funktsionalism Eestis|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=5}}</ref> Funktsionalism on moodsa inimese vajadustest lähtuv arhitektuur, mis mõtleb funktsionaalsusele ja ökonoomsusele.
* Olev Siinmaa elamu Rüütli 1a Pärnud (1931-33) O. Siinmaa (funktsionalism)▼
 
* Elamurühm Raua tänava 25-35 Tallinnas (1932-36) A. Soans jt. (funktsionalism)▼
 
 
▲Funktsionalistlikke koolimaju ehitati 30ndatel1930ndatel palju: [[Elfriede Lenderi Eragümnaasium|Lenderi gümnaasium]] (Kreutzwaldi tn 25, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]], 1933-351933–35), Prantsuse lütseum (Hariduse tn 3, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]], 1935-371935–37), [[Jakob Westholmi Gümnaasium|Westholmi gümnaasium]] (Kevade tn 8, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]]), Tehnikum Tallinnas (Pärnu mnt 57, 1938-401938–40, arh [[Alar Kotli|A. Kotli]]), Riiklik Kolledž (Narva mnt 25, arh [[Alar Kotli|A. Kotli]]) ning esimene paefunktsionalistlik maja oli Lasnamäe algkool (Majaka tn 2, Tallinn, arh [[Herbert Johanson|H. Johanson]], 1932-361932–36).
 
▲Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> Seega hakati hoonete esindulikkusele suurt rõhku pöörama just [[Konstantin Päts]]<nowiki/>i ajal, tuginedes üldisematele arhitektuuri traditsioonidele. Sellise suuna kirjeldamiseks on arhitektuuriajaloolane [[Mart Kalm]] võtnud kasutusele termini "[[esindustraditsionalism]]", mis 1930ndate teisel poolel Eestis levis [[esindustraditsionalism]].
 
▲* Jaan Urla maha Pärnu mnt 6 Tallinnas (1932-331932–33) E. Habermas (funktsionalism)
▲* Tallinna Kunstihoone (1933-341933–34) A. Soans, E. Kuusik (funktsionalism, esindustraditsionalism)
▲* Olev Siinmaa elamu Rüütli 1a Pärnud (1931-331931–33) O. Siinmaa (funktsionalism)
▲* Elamurühm Raua tänava 25-3525–35 Tallinnas (1932-361932–36) A. Soans jt. (funktsionalism)
* [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi kantselei]] Kadriorus (1938) A. Kotli
* EEKS-maja hoone Tallinna Vabaduse väljaku põhjaküljel (1937) E. Lohk
* Eesti Panga peahoone Tallinnas Estonia pst ja Kentmanni nurgal (1935) insener F. Adoff ja arhitektid H. Johanson ning E. Habermann
* Eesti Panga Tartu maja (1936) A. Matteus ja K. Burman
* Võru pangahoone (1938) [[Edgar Johan Kuusik|E. J. Kuusik]] ja [[Anton Lembit Soans|A. Soans]] (esindustraditsionalism)
* Eesti Panga Pärnu maja (1938-421938–42) A. Kotli ja A. Soans
* Westholmi gümnaasium Tallinnas Kevade tänaval (1940) H. Johanson ja A. Jürvetson
 
135. rida ⟶ 140. rida:
* Elamu Tallinna vanalinnas Kullassepa ja Niguliste nurgal (1953) I. Laas
* Raudteelaste haigla Tallinnas Eha tänaval (1946) N. Kusmin
* Elamud Tallinnas Vase tänaval (1946-501946–50) B. Tšernov
* "Kalevi" jahtklubi Tallinnas Pirital (1949) P. Tarvas
* Keila kultuurimaja (1956) A. Matteus
* Tallinna Ehitusmehaanika Tehnikum (1953) H. Serlin
* Kohtla-Järve Võidu pst (Keskallee, 1956) Lengorstroiprojekti arhitektid
* Narva-Jõesuu kolhoosidevaheline pukekodu (1954-611954–61) N. Kusmin ja M. Noor
* Pühajärve kohvik-restoran (1961) M. Roosna
* Tallinna Laululava (1960) A. Kotli
146. rida ⟶ 151. rida:
* EKP Keskkomitee maa Lenini (Rävala) pst 9 Tallinnas (1964-68) M. Port, U. Tölpus, O. Kontšajev, R. Karp
* Pärnu sanatoorium "Tervis" vanem osa (1966-71) K. Vanaselja, E. Väärtnõu
* Tallinna hotell "Viru" (1964-721964–72) H. Sepmann, M. Port
* Tallinna hotell "Olümpia" (1974-801974–80) T. Kallas, R. Kersten
* Tallinna Linnahall (19751975–-80) R. Karp, R. Altmäe
 
==== Uus Eesti aeg ====
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_arhitektuur"