Erinevus lehekülje "Eesti arhitektuur" redaktsioonide vahel

Lisatud 2105 baiti ,  2 aasta eest
P
1920ndatel oli valdavaks arhitektuuris [[traditsionalism]]. Ent sellele leidus ka alternatiive.
 
1930ndatel jõudis Eestisse [[funktsionalism]], mis võttis erilise ilme tänu [[Olev Siinmaa]]<nowiki/>le Pärnus ([[supelfunktsionalism]]) ning Tallinnas kerkis tänu [[Herbert Johanson]]<nowiki/>ile paefunktsionalistlikke hooneid. Funktsionalism on kujunenud kindlate vormitunnustega stiiliks, mille tunnusmärgid kinnitasid peaideoloogid Walter Gropius ja Le Corbusier. Nendeks on lamekatus või katusaed, lintaken, maa töstmine postidele, vabaplaneering ning ekraanfassaad.<ref>{{Raamatuviide|autor=Karin Hallas-Murula|pealkiri=Funktsionalism Eestis|aasta=2002|koht=Tallinn|kirjastus=Eesti Arhitektuurimuuseum|lehekülg=5}}</ref> Funktsionalism on moodsa inimese vajadustest lähtuv arhitektuur, mis mõtleb funktsionaalsusele ja ökonoomsusele.
 
Funktsionalistlikke koolimaju ehitati 30ndatel palju: Lenderi gümnaasium (Kreutzwaldi tn 25, Tallinn, arh H. Johanson, 1933-35), Prantsuse lütseum (Hariduse tn 3, Tallinn, arh H. Johanson, 1935-37), Westholmi gümnaasium (Kevade tn 8, Tallinn, arh H. Johanson), Tehnikum Tallinnas (Pärnu mnt 57, 1938-40, arh A. Kotli), Riiklik Kolledž (Narva mnt 25, arh A. Kotli) ning esimene paefunktsionalistlik maja oli Lasnamäe algkool (Majaka tn 2, Tallinn, arh H. Johanson, 1932-36).
 
 
 
Eesti president [[Konstantin Päts]] hoidus oma poliitilise karjääri jooksul moodsa arhitektuuri soosimisest.<ref name=":0">{{Netiviide|Autor=[[Pekka Erelt]]|URL=http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170|Pealkiri=Hitler ähvardas taevast rohelisena maalivad kunstnikud steriliseerida|Väljaanne=[[Eesti Ekspress]]|Väljaandja=[[Ekspress Meedia AS]]|Aeg=[[26. juuli]] 2017|Kasutatud=|Arhiivimisurl=https://web.archive.org/web/20170726002350/http://ekspress.delfi.ee/ajalugu/hitler-ahvardas-taevast-rohelisena-maalivad-kunstnikud-steriliseerida?id=78969170}}</ref> 1930ndate teisel poolel levis [[esindustraditsionalism]].
 
* Jaan Urla maha Pärnu mnt 6 Tallinnas (1932-33) E. Habermas (funktsionalism)
* Tallinna Kunstihoone (1933-34) A. Soans, E. Kuusik (funktsionalism, esindustraditsionalism)
* Olev Siinmaa elamu Rüütli 1a Pärnud (1931-33) O. Siinmaa (funktsionalism)
* Elamurühm Raua tänava 25-35 Tallinnas (1932-36) A. Soans jt. (funktsionalism)
* [[Vabariigi Presidendi Kantselei|Presidendi kantselei]] Kadriorus (1938) A. Kotli
* EEKS-maja hoone Tallinna Vabaduse väljaku põhjaküljel (1937) E. Lohk
 
==== Uus Eesti aeg ====
 
* Eesti Vabariigi Valitsuse ja Riigikantselei hoone Toompeal, Tallinnas, arhitektuuribüroo Kalle Rõõmus (2000)
* Tallinna Linnateater, arh Kalle Rõõmus (1999)
* Linnamäe koolimaja Läänemaal, arh Tiit Trummal (1999)
* Hansapanga peahoone Tallinnas, ar V. Künnapu, A. Padrik (1995)
* Optiva Pank Pärnus, arh J. Okas, M. Lõoke (1999)
* Nissani keskus Lasnamäel, Tallinnas, arh A. Siim, H. Kreis (1994
* Galeriikohvik Tallinnas, arh P. Jänes (1995)
* Tornimäe maja Tallinnas, arh M. Eek (1997)
* Emajõe ärikeskus Tartus, arh I. Vainu, T. Pakri (1998)
* Hotell Bernhard Otepää, arh A. Lunge (1998)
* Tallinna Golfiklubi Niitväljal, arh M. Šein, J. Tiidemann (1998)
* De la Gardie kaubamaja Tallinna Vanalinnas, arh A. Alver, T. Trummal, T. Laht (1999)
 
===Nüüdisaeg===
40

muudatust